Regulation No. 71 of 2016 of Minister of the Environment of Estonia on standard levels for ambient noise and methods for measuring, determining and evaluating noise levels

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.05.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 27.05.2020, 2 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Vastu võetud 16.12.2016 nr 71 RT I, 21.12.2016, 27 jõustumine 01.02.2017 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 26.05.2020 RT I, 27.05.2020, 1 30.05.2020 Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse§ 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse kohaldamisala Käesolevat määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. § 2. Heli ja sellega seotud terminid (1) Heli käesoleva määruse tähenduses on välisõhus levivad mehaanilised võnkumised. (2) Helirõhk p käesoleva määruse tähenduses on heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa). (3) Kuuldeläve helirõhk po käesoleva määruse tähenduses on kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20 µPa. (4) Helirõhutase, mis iseloomustab mürataset Lpkäesoleva määruse tähenduses on helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mõõdetakse detsibellides (dB). (5) Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase, mille mõõtmisel on kasutatud asjakohaste standardite nõuetele vastavaid sagedusfiltreid A ja C ja mida tähistatakse vastavalt LpAja LpC. (6) Ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,Tvõi LpC,eq,Tkäesoleva määruse tähenduses on helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB). (7) Maksimaalne helirõhutase LpA,maxvõi LpC,maxkäesoleva määruse tähenduses on helirõhutaseme maksimaalne väärtus teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut „Fast”, kui mõõtmismeetodites ei ole sätestatud teisiti ja mida mõõdetakse detsibellides (dB). (8) Heli kokkupuutetase LAEkäesoleva määruse tähenduses on üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud teatud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemikule T0 = 1 s. (9) Tonaalne heli käesoleva määruse tähenduses on heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. (10) Impulssheli käesoleva määruse tähenduses on alla 1 sekundi kestev heli. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindam... Leht 1 / 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001 https://www.riigiteataja.ee/akt/./dyn=127052020002&id=121122019003!pr56lg4 (11) Vaba heliväli käesoleva määruse tähenduses on otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused või mõõdetav heli on rohkem kui 6 dB tugevam peegeldunud helist. § 3. Liiklusmüra Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. § 4. Tööstusmüra Tööstusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. § 5. Uue planeeringuga ala (1) Uus planeeritav ala käesoleva määruse tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. (2) Müratundlik ala käesoleva määruse mõistes on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. [RT I, 27.05.2020, 1- jõust. 30.05.2020] 2. peatükk Müra normtase, mürataseme hindamine, mõõtmine ja hinnatud taseme määramine § 6. Müra normtasemed (1) Müra normtasemed on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (2) Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. (3) Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,maxei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). § 7. Mürataseme hindamine (1) Mürataseme hindamine on mürataseme energeetilise keskmise või maksimaalse mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine. (2) Mürataseme arvutuslikuks hindamiseks kasutatakse asjakohase programmiga modelleerimist. § 8. Mürataseme mõõtmine (1) Mürataseme mõõtmine on asjakohane ühe või mõne üksiku müraallika korral. (2) Mõõtekoha valikul ja mõõtmise kestuse määramisel tuleb tagada müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes. (3) Mürataseme mõõtmisel saadakse tulemuseks summaarne müra, mida võivad kokku põhjustada mitu eri müraallikat. Vajaduse korral tuleb eri müraallikate tasemed määrata eraldi. (4) Mürataseme mõõtmise tulemused tuleb esitada täisarvu täpsusega. § 9. Mürataseme mõõtmise seadmed (1) Kui müra iseloomustava helirõhutaseme mõõtmiseks on kasutatud seadmeid, mis vastavad asjakohastele EVS-EN ISO standarditele ja mida on enne ja pärast mõõtmist kontrollitud akustilise kalibraatori abil asjakohaste EVS-EN ISO standardite kohaselt, eeldatakse, et mürataseme mõõtmise, piirnormidega võrdlemise ja mõõtmisprotokollide vormistamise nõuded on täidetud. (2) Mürataseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislaboris vähemalt iga kahe aasta järel. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida üks kord aastas. (3) Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse seadmetega, mis vastavad 1. täpsusklassi nõuetele. Leht 2 / 4 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindam... https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001 (4) Seadmetega, mis vastavad 2. täpsusklassi nõuetele, määratakse ligikaudset müraolukorda. § 10. Mürataseme mõõtmise meetodid (1) Tööstusmüra taseme mõõtmiseks kasutatakse asjakohastes EVS-EN ISO standardites esitatud müra mõõtmise meetodeid. (2) Liiklusmüra taseme mõõtmiseks kasutatakse asjakohastes EVS-EN ISO standardites või käesoleva määruse lisades 2 ja 3 esitatud regulaarse liiklusega sõiduteede mürataseme mõõtmise meetodeid. (3) Kui mürataseme mõõtmise tingimused ei vasta vaba helivälja tingimustele, kuid mõõdetud helirõhutasemetele on rakendatud parandusi asjakohaste EVS-EN ISO standardite kohaselt, eeldatakse, et mürataseme mõõtmise, piirnormidega võrdlemise ja mõõtmisprotokollide vormistamise nõuded on täidetud. (4) Mürataseme mõõtmise kestus valitakse olenevalt müra allikast, iseloomust, olukorrast ja mõõtmise metoodikast. Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Muutuva tasemega või katkendliku müra mõõtmise kestus valitakse selliselt, et see iseloomustaks müra kõiki muutusi. (5) Kui liiklusmüra tasemete mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust, peab see olema mõõtmisprotokollis märgitud. § 11. Müra hinnatud tase (1) Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. (2) Müra hinnatud tase ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 1 esitatud müra normtaset. (3) Müra hinnatud taset võrreldakse müra normtasemega vaba helivälja tingimustel. § 12. Müra hinnatud taseme määramine (1) Müra hinnatud taseme määramiseks teatud ajavahemikus kasutatakse asjakohase programmiga modelleerimist või käesolevas paragrahvis esitatud arvutusmetoodikaid. (2) Müra hinnatud tase LAr,titeatud ajavahemikus tiarvutatakse järgmise valemiga: LAr,ti = LAeq,ti + K1i + K2i, dBA, kus LAeq,ti on teatud ajavahemikus mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentne müratase, dB; K1i on parandustegur müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA; K2i on parandustegur impulssmürale, K2i = +5 dBA. (3) Tonaalse ja impulssmüra parandustegurid valitakse standardite ISO 1996-1, ISO 1996-2 või muu samaväärse standardi alusel. Korraga rakendatakse üht parandustegurit. (4) Müra hinnatud tase LAr,LTteatud ajavahemikus, mis sisaldab seeriamõõtmise ajavahemikke ti, arvutatakse järgmise valemiga: kus LAr,ti = LAeq,ti + K1i + K2i on i-mõõdetud müra hinnatud keskmistatud tase, vastavuses standardi ISO 1996-2 nõuetega; ti on i-mõõtmise teatud ajavahemik, s; N on mõõteperioodide arv. (5) Müra hinnatud tase LAr,LT päevase, õhtuse või öise ajavahemiku suhtes arvutatakse järgmise valemiga: kus ti on i-mõõtmise ajavahemik ja Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindam... Leht 3 / 4 T on müra hindamise kestus. (6) Üksikute mürasündmuste summaarne hinnatud tase arvutatakse üksikute mürasündmuste hinnatud kokkupuutetasemete summeerimise teel järgmise valemiga: kus LrEij on j-müraallika üksiku i-mürasündmuse hinnatud kokkupuutetase, dB; I on mürasündmuste arv; J on müraallikate arv; T on müra hindamise kestus, s; T0 on 1 sekund. (7) Müra hinnatud tase arvutatakse järgmistes ajavahemikes: päevane: T1 = 12 tundi ajavahemikus 7.00–19.00; õhtune: T2 = 4 tundi ajavahemikus 19.00–23.00; öine: T3 = 8 tundi ajavahemikus 23.00–7.00; öine mürarikkaim tund T4 = 1 tund, tavaliselt ajavahemikus 6.00–7.00 või 23.00–24.00. (8) Kogu päeva müra hinnatud tase (7.00–23.00) arvutatakse järgmise valemiga: kus Lr,T1 ja Lr,T2 on müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2. (9) Müra hinnatud tase öise ajavahemiku vältel arvutatakse järgmise valemiga: Ln = Lr,T3, kus Lr,T3 on müra hinnatud tase ajavahemiku T3 vältel. (10) Müra hinnatud tase öise kõige mürarikkama tunni ajal arvutatakse järgmise valemiga: Ln,1h = Lr,T4, kus Lr,T4 on müra hinnatud tase ajavahemikul T4. (11) Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dBA võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni vältel. 3. peatükk Lõppsätted § 13. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. veebruaril. Lisa 1 Müra normtasemed [RT I, 27.05.2020, 1- jõust. 30.05.2020] Lisa 2 Mürataseme mõõtmine Lisa 3 Mürataseme mõõtmine Leht 4 / 4 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindam... https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM m29 lisa1.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM m71 Lisa2.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM m71 Lisa3.pdf# 1 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 (Keskkonnaministri 26.05.2020 määruse nr 29 sõnastuses) Müra normtasemed Müra piirväärtus LpA,eq,T Müra sihtväärtus LpA,eq,T Müra liik, ühik Liiklusmüra [dBA] Tööstusmüra3,4 ,5[dBA] Liiklusmüra [dBA] Tööstusmüra3,4 ,5 [dBA] Müra kategooria Aeg2 I kategooria – virgestusrajatiste maa alad ehk vaiksed alad päev 55 55 50 45 öö 50 40 40 35 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad päev 60 651 60 55 50 öö 55 601 45 50 40 III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad päev 65 701 65 60 55 öö 55 601 50 50 45 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel; 2 päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; 3 tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; 4 ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; 5 impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Mürataseme mõõtmine Tehniline meetod, mis põhineb Nordtest meetodil 039, NT ACOU 039. 1. Meetodi eesmärk Nordtest Method 039, NT ACOU 039 (edaspidi Nordtest meetod) on välisõhus leviva liiklusmüra taseme mõõtmise meetod kindlaksmääratud liiklus- ning keskkonnatingimustes. Meetod vastab ISO tehnilise meetodi 2. klassile. Mõõtmisel Nordtesti meetodi kohaselt saadakse helirõhutaseme summaarne A-korrigeeritud ekvivalent. Meetod võimaldab mõõta ka maksimaalset korrigeeritud helirõhutaset ja helirõhku oktaavribades ning teha mõõtmisi samal ajal mitme mikrofoniga. 2. Meetodi rakendusala Kui liiklusmüra taseme arvutuslikud tulemused ei iseloomusta olukorda piisavalt, võib lisaks mõõta liiklusmüra taset Nordtesti meetodi kohaselt. Näiteks keeruliste topograafiliste tingimuste korral, kui mõõtmise alal on liiklusmüra peegeldavaid takistusi (müratõkked, hooned jne). Meetodit rakendatakse müra leevendusmeetmete tõhususe ja välisõhus leviva müra helirõhu taseme normtasemele vastavuse hindamisel. Nordtesti meetodiga mõõdetud ja Nordic Prediction-meetodiga arvutatud liiklusmüra tasemed peaksid olema üldjuhul sama olukorra kirjeldamiseks võrdsed. Mõõtmistulemused on võrreldes arvutuslikega kõrgemad juhul, kui kontrollitav punkt on teest kaugel ja mõõtmised tehakse atmosfäärist tingitud madalamal refraktsioonil, kui meetodis on ette nähtud. Meetodiga ei saa määrata aasta keskmist liiklusmüra taset. Nordtesti meetodi kasutamisel tuleb väikese liiklussagedusega teedel mõõta liiklusmüra pikema aja jooksul. Märkus 1: punktis 15 on esitatud andmed teekatte mõjust liiklusmüra helirõhu tasemele. Märkus 2: kui mõõta müra sumbuvust tõketesse, on eelistatult soovitatav kohaldada Nordtesti meetodis sätestatud nõudeid ilmastikutingimuste kohta, sest need esitavad väiksemaid piiranguid kui teiste meetodite nõuded. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 2 3. Meetodi koostamisel kasutatud dokumendid Nordtesti meetodi koostamisel on olnud aluseks järgmised dokumendid: 3.1. Nordtest Method NT ACU 056, Road Traffic: Measurement of noise immission. Survey method. 3.2. IEC Publication 60942, Sound calibrators. 3.3. IEC Publication 61672, Electroacoustics – Sound level meters. 3.4. IEC Publication 61260, Octave-band and fractional octaveband Filters. 3.5. ISO 3207 – Statistical interpretation of data – Determination of a statistical tolerance interval. 3.6. prEN ISO 10052, Acoustics – Field measurement of airborne and impact sound insulation and of equipment sound – Survey method. 3.7. TemaNord 1996:525, Road Traffic Noise, Nordic Prediction, Method, Nordic Council of Ministers 1996. 4. Meetodis kasutatavad valemid Punktides 4.1–4.4 on esitatud valemid, mida kasutatakse korrigeerimata lineaarse helirõhutaseme kohta. Need kehtivad ka A-korrigeeritud oktaavriba või kolmandiku oktaavriba helirõhutaseme kohta. Märkus: üldiste valemite korral ei ole kasutatud A-korrektsiooni tähist. 4.1. Helirõhutase Lp arvutatakse valemiga (1): 𝐿𝑝 = 10𝑙𝑜𝑔 ( 𝑝 𝑝0 ) 2 (1), kus p – ruutkeskmine helirõhk [Pa], p0 – standardhelirõhk, 20 µPa. 4.2. Pideva ühtlase heli helirõhutase ning ajas muutuva heli ruutkeskmine helirõhutase teatud aja jooksul on võrdsed ja ekvivalentne helirõhutase Leq, T arvutatakse valemiga (2): 𝐿𝑒𝑞,𝑇 = 10𝑙𝑜𝑔 1 𝑡2−𝑡1 ∫ 𝑝2(𝑡) 𝑝0 2 𝑡2 𝑡1 𝑑𝑡 [𝑑𝐵] (2), kus Leq,T – ekvivalentne helirõhutase aja T jooksul ajavahemikus t1 kuni t2 [dB], p(t) – helirõhu hetkeline väärtus [Pa], p0 – standardhelirõhk, 20 µPa. 4.3. Heli kokkupuutetase detsibellides, LE arvutatakse valemiga (3): 𝐿𝐸 = 10𝑙𝑜𝑔 1 𝑡0 ∫ 𝑝2(𝑡) 𝑝0 2 𝑡2 𝑡1 𝑑𝑡 [𝑑𝐵] (3), kus p(t) –helirõhu hetkeline väärtus [Pa], p0 – standardhelirõhk, 20 µPa, t2 - t1 – piisavalt pikk ajavahemik, mis iseloomustab kõiki olulisi mööduvate sõidukite tekitatud heli parameetreid [s], t0 – standardajavahemik, 1 s. Ajavahemik, mille jaoks on helirõhk korrastatud ja keskmistatud, et määrata hinnatud ekvivalentne müratase, mida võrreldakse müra normtasemega. Märkus: standardajavahemik võib olla pikem mõõtmise ajal toimunud mürasündmuse kestusest. 4.4. Mõõtmiseks sobivad ilmastikutingimused valitakse nii, et nendest põhjustatud määramatus muudab mõõtmistulemusi vähe. 4.5. Normaliseeritud heli levikutee kõverus, k [1/km], on atmosfääri refraktsioonist tingitud heli levikutee kõverusraadiuse pöördväärtus kilomeetri kohta, kui R on avaldatud meetrites: 𝑘 = 1 𝑅 103 [1/km 1 𝑘𝑚 ] (4). 4.6. Määramatus Müra mõõtmistulemuste asümmeetrilise jaotuskõvera puhul peab usaldusnivoo olema vähemalt 95%. 5. Müra mõõtmine Liiklusmüra mõõdetakse punktides 5.1–5.4 kirjeldatu kohaselt. Kogu müraolukorra kirjeldamisel lühiajalise mõõtmisega peab mõõtmise kestus olema vähemalt 10 minutit. Müra tekkekoha õhutemperatuuri esindusliku näidu leidmiseks tuleb seda mõõta regulaarselt. Tuule kiiruse ja suuna ning õhuniiskuse esinduslike näitajate saamiseks järgida punkti 8.3 nõudeid. Müra mõõtjal on soovitatav stabiilse, moonutamata ja taustamüra häiringuta signaali edastamiseks mõõteseadmesse kuulata mõõtmise ajal mõõdetavat mürasignaali kõrvaklappidega. Häireid võib tekitada näiteks elektriväli. Müra mõõtmised sagedusribas hõlmavad oktaavribasid 63 Hz –4000 Hz või kolmandik oktaavribasid 50 Hz–5000 Hz. Liiklusmüra iseloomustamiseks võib müra mõõta pidevalt kogu vajaliku perioodi jooksul või pikemaajalist perioodi esinduslikult iseloomustava lühema aja jooksul. 5.1. Ekvivalentse mürataseme mõõtmine 5.1.1. Pidevmõõtmine Ekvivalentset mürataset võib mõõta pidevalt teatud aja jooksul, näiteks 24tunnist ekvivalentset mürataset LAeq, 24h 24tunnise mõõtmisega. Kui mürataset mõõdetakse päeval, õhtul ja öösel eraldi, leiatakse LAeq,, 24h valemiga (5): 𝐿𝐴𝑒𝑞,24ℎ = 10𝑙𝑜𝑔 1 𝑇 (∆𝑡𝑑10 𝐿𝑑 10 + ∆𝑡𝑒10 𝐿𝑒 10 + ∆𝑡𝑛10 𝐿𝑛 10 ) (5), kus T = etteantud ajavahemik = Δtd + Δte + Δtn = 24 tundi, Ld, Le on Ln on ekvivalentne müratase päeval (mõõtmise kestus Δtd tundi), õhtul (Δte) ja öösel (Δtn). Märkus: kui hinnatakse inimeste müratundlikkust ööpäeva erinevatel perioodidel, leitakse müraindikaator Lden valemiga (6): 𝐿𝑑𝑒𝑛 = 10𝑙𝑜𝑔 1 𝑇 (∆𝑡𝑑10 𝐿𝑑 10 + ∆𝑡𝑒10 𝐿𝑒+5 10 + ∆𝑡𝑛10 𝐿𝑛+10 10 ) (6). 5.1.2. Perioodiline mõõtmine Pidevmõõtmise alternatiivina võib liiklusmürataset LAeq, T mõõta perioodiliselt. Sel juhul tuleb mõõta nii kaua, et on tagatud piirkonnale iseloomulik sõidukite müra salvestamine ning välistatud üksikute sõidukite eripärast põhjustatud mürataseme kõikumised. Mõõtmise kestus oleneb liikluse iseloomust ja vajalikust mõõtetäpsusest (vaata punkti 9.3). Mõõtmise ajal tuleb loetleda eraldi iga kategooria sõidukid ja hinnata nende keskmist kiirust juhuslikult valitud sõidukite kiiruse mõõtmisega. Märkus 1: sõidukite kategooriad on käesoleva meetodi mõistes: kerged sõidukid (A- ja B kategooria sõidukid) ja rasked sõidukid (C- ja D-kategooria sõidukid). Märkus 2: punktis 12 esitatud valem eeldab, et mõõtmise ajal iseloomustavad liiklus- ja sõidutingimused piirkonda esinduslikult. Keskmise liiklusmüra iseloomustamiseks ei ole soovitav mõõtmisi teha tipptundidel. Väikese liiklussagedusega teede korral tuleb asetada müra mõõtmise mikrofon tee lähedale ja mõõta üksiku sõiduki möödasõidul tekkiv müratase LAE ning arvutada LAeq, T valemiga (7). Minimaalselt tuleb mõõta igas sõidukikategoorias 30 sõiduki müra. 𝐿𝐴𝑒𝑞,𝑇 = 10 log 1 𝑇 {∑ 𝑛𝑖 ∙ 10 𝐿𝐴𝐸,𝑖 10 𝑖 } (7), kus T = etteantud ajavahemik [s], t0 = standardajavahemik, 1 s, 𝐿𝐴𝐸,𝑖= mööduva sõiduki põhjustatud keskmine müra kokkupuutetase sõidukikategooria i kaupa [dB], ni = i kategooria sõidukite arv etteantud ajavahemiku T jooksul. 5.2. Maksimaalse mürataseme mõõtmine Päevase ja öise maksimaalse liiklusmüra tasemed võivad olla võrdsed. Kui öise liikluse maksimaalne müratase erineb päevasest, tuleb maksimaalne müratase mõõta ka öösel. Keskmine maksimaalne müratase erineb sõltuvalt sõiduki kategooriast ning sõidukite individuaalsetest erinevustest, kiirusest ja sõidu iseloomust. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt 30 igasse kategooriasse kuuluva sõiduki müra mõõtmisega. Märkus 1: kui ei ole võimalik salvestada 30 mööduva sõiduki põhjustatud müra, tuleb valemis (8) kasutada punktis 14 esitatud standardhälbe valemeid. MÀrkus 2: mööduva sõidukite grupi maksimaalse mÃŒrataseme mÀÀramisel on oluline eristada erineva sõidukite arvuga ja kategooriaga gruppe. Normaaljaotusega helirõhu tasemete 5. protsentiili võib leida valemiga (8), LAFmax, avg (aritmeetilise) keskmise ja maksimaalse mÃŒrataseme mõõtmise standardhÀlbe s alusel: LAFmax, 5% = LAFmax, avg + 1,65 s (8). MÀrkus 3: kui ilmastikutingimustest põhjustatud standardhÀlve σm (vaata punkti 8.3) on oluline, tuleb see lisada ning valemis (8) tuleks standardhÀlve s asendada sr-ga: ð�‘ ð�‘Ÿ = √ð�‘ 2 + σð�‘š 2 Teisi normaaljaotuse p-protsentiile saab leida, kasutades joonist 1. Vertikaalteljel on esitatud normaaljaotuse p-protsentiilid, horisontaalteljel on standardhÀlvete arv y, mille võrra p-protsentiil ÃŒletab keskvÀÀrtuse, koefitsiendi 1,65 peaks asendama valemis (8) y vÀÀrtusega. Joonis 1. maksimaalse mürataseme hälbed (aritmeetilisest) ja üksiksündmuste normaaljaotuse keskmised protsentiilid. Näide: kui tahetakse välja jätta kõrgeim maksimaalne müratase, mis on mõõdetud 500 sõiduki möödumisel, siis on 5. p-protsentiil (5/500) * 100 = 1 ja nagu on näidatud joonise 1 alumises osas, tuleb asendada tegur 1,65 valemis (8) teguriga y = 2,33 ≅2,3. 5.3. Suhtelise mürataseme mõõtmine Liiklusmüra taseme mõõtmisel mitmes punktis on soovitav teha ühes punktis pikemaajaline laiendatud referentsmõõtmine samal ajal toimuvate lühemaajaliste mõõtmistega teistes punktides, mis on referentspunktist kuni 30 m kaugusel. Samal ajal mõõdetud müratasemete alusel arvutatakse tegelik müratase Li mikrofoni i juures valemiga (9): Li= Lref - ΔLi (9), kus Lref – laiendatud mõõtmisega mõõdetud müratase referentspunktis, ΔLi – laiendatud mõõtmisega referentspunktis ja punktis i mõõdetud mürataseme vahe. Kogu sagedusala ulatuses tehtud mõõtmisel tuleb igas mikrofoni asukohas mõõta vähemalt 10 mööduva sõiduki müra. Oktaavriba ulatuses mõõtmisel tuleb mõõta vähemalt 20 mööduva sõiduki müra. Müra vähendamiseks rakendatavate meetmete (näiteks müratõkkesein, hoone) tõhususe hindamiseks tuleb mõõta müra taset nii enne kui pärast meetme rakendamist. Referentspunkti asukoht peab olema valitud nii, et müra vähendamise meede ei mõjutaks selle taset. Märkus: müra sumbuvuse mõõtmisi müratõkkeseinas kirjeldab standard ISO 10847 (vaata ka märkust 2 punktis 2). 5.4. Taustamüra Taustamüra või müra mõõteseadmete tekitatud müra tase peab olema vähemalt 10 dB madalam kui mõõdetav müratase. Sellisel juhul ei ole vaja mõõtmistulemusi korrigeerida. Kui mõõtmise ajavahemikku ei saa valida nii, et vähemalt 10 dB vahe oleks taustamüraga tagatud, tuleb aruandes märkida, et mõõtmistulemus on kõrgem kui tegelik müratase ja mõõtmistulemus esitatakse sulgudes. Märkus: mõõtmisi ei saa teha, kui taustamüra tase ületab liiklusmüra taseme. Väikese liiklussageduse korral võib sõidukite möödumiste vahel mõõdetavat mürataset käsitleda taustamürana. Müra salvestus tuleb katkestada liikluse puudumisel ning mitteasjakohaste helide ajal, nagu näiteks lennukite, rongide ja helisignaaliga alarmsõidukite möödumisel. Siis ei loendata ka sõidukeid. Tuulest tingitud häiringu vältimiseks tuleb mikrofonil alati kasutada tuulekaitset, mille tõhususe kontrollimiseks tuleb kõrvaklappidega kuulata salvestatava heli kvaliteeti. 6. Mõõteseadmed 6.1. Üldnõuded Ametlike otsuste tegemiseks tuleb müra mõõtmiseks kasutada 1. täpsusklassi mõõteseadmeid ja kogu mõõtesüsteem peab vastama standardi IEC 61672 või mõne teise samaväärse standardi nõuetele. Seadmeid tuleb kalibreerida vähemalt iga kahe aasta järel akrediteeritud laboratooriumis asjakohase kalibraatoriga. Mõõteseadmed peavad tagama mõõtmised piisavalt laias ulatuses ning välistama seadmete ülekoormatuse mõõtmise ajal. Mõõdetava müra tase peaks olema vähemalt 15 dB mõõteseadme sisemürast suurem. Automaatsel mõõtmisel kasutatavate seadmete mõõtepiirkond peab teatud aja jooksul taluma ülekoormust, seade peab suutma ootamatud kõrged müratasemed salvestada. Andmete analüüsi ajal kontrollitakse, kas ootamatu kõrge müratase oli tingitud liiklusest või muudest allikatest, mis tuleb mõõtmise andmetest välja jätta. Sellise mürasündmuse piisavalt täpseks hindamiseks tuleb müra salvestada vähemalt 5–10 sekundit sagedusel 50 Hz–4000 Hz ja ulatusega 40 dB. Kõik mõõtmisel kasutatavad seadmed peavad olema mõõtmisprotokollis kirjeldatud. 6.2. Kalibreerimine Enne ja pärast iga mõõtmist peavad mõõteseadmed olema kalibreeritud akustilise kalibraatoriga standardi IEC 60942 või mõne teise samaväärse standardi nõuete kohaselt. Soovitatav on, et seadmeid kalibreeritakse ka pikema perioodiga mõõtmise ajal regulaarselt. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida standardi IEC 60942 või mõne teise samaväärse standardi nõuete kohaselt vähemalt üks kord aastas ning kalibreerimise kuupäev tuleb mõõtmisprotokollis dokumenteerida. 6.3. Integreeritud keskmistatud mürataseme mõõtmine Integreeritud keskmistatud mürataseme mõõtmisel peavad mõõteseadmed vastama standardi IEC 61672 või mõne teise samaväärse standardi nõuetele. 6.4. Maksimaalse mürataseme mõõtmine Maksimaalse mürataseme mõõtmisel peavad mõõteseadmed vastama standardi IEC 61672 või mõne teise samaväärse standardi nõuetele. Kui pole sätestatud teisiti, tuleb kasutada korrigeeritud ajateguri F väärtust ja mõõtmistulemusi salvestatakse iga 50 ms järel. Märkus: korrigeeritud ajategur F tähistab eksponentsiaalset keskmistamist ajakonstandiga  = 0,125 s või kui seade ei võimalda seda, tuleb leida lineaarne keskmine keskmistamisajaga 0,250 s. 6.5. Sagedusspektri mõõtmine Sagedusspektri mõõtmise seadmed peavad vastama standardite IEC 61672, IEC 61260 või mõne teise samaväärse standardi nõuetele. 6.6. Tuule suuna ja kiiruse mõõtmine Tuule keskmine kiirus ja suund registreeritakse mõõtmise ajal iga 10 minuti järel, eelistatult 10 m kõrgusel maapinnast. Keskmise kiiruse määramise määramatus peab vahemikus 2 m/s–10 m/s olema väiksem kui 1 m/s ja keskmise tuule suuna määramise määramatus alla 10°. Märkus: kui tuule kiirust mõõdetakse kõrgemal kui 10 m, vaata punkti 13. 6.7. Temperatuuride ja õhuniiskuse mõõtmine Õhutemperatuuri ja teepinna temperatuuri mõõdetakse määramatusega alla 1°C, õhuniiskuse mõõtmise määramatus peab olema alla 20%. Märkus: paindunud helilainete mõõtmisel peavad õhutemperatuuri mõõtmise termomeetrid olema ventileeritavad ja varjestatud soojuskiirguse eest ning olema määramatusega alla 0,1 °C. 6.8. Sõidukiiruse mõõtmine Sõidukiiruse mõõtmise määramatus peab olema alla 3%. 7. Mikrofoni asukoht 7.1. Mikrofoni asukoht liiklusmüra mõõtmisel Välisõhus levivat müra on võimalik mõõta mikrofoni kolme asetusega: nn vabaväli, heli kahekordne peegeldus ehk +6 dB ja heli koherentne peegeldus ehk +3 dB. Punktides 7.3–7.5 esitatud nõuete alusel mõõdetakse kogu sagedusalas üldist A-korrigeeritud mürataset. Keerulisemate olukordade jaoks, sealhulgas sagedusspektri mõõtmiseks, järgida punkti 11 nõudeid. 7.2. Mikrofoni kõrgus Siseruumide müra arvutamiseks mõõdetakse välisõhus levivat mürataset 1. korruse akna 2/3 kõrgusel aknalauast arvestades. Aedade, parkide, haljasalade, puhkealade jne mürataset peab mõõtma kõrgusel 1,5–2 m. Märkus: erinevus liiklusmüra tasemete vahel kõrgustel 1,5 m ja 2 m on tavaliselt suurusjärgus 0,5 dB, kumb müratase on suurem, sõltub pinnasest ja ümbritsevast keskkonnast. 7.3. Vabaväli Vabavälja korral on mikrofoni kaugus kõigi heli peegeldavate pindadeni vähemalt kaks korda suurem kui mikrofoni kaugus teest. Erandiks on väikesed heli peegeldavad pinnad ning juhud, kui on võimalik näidata, et peegelduse mõju on tühine, alla 0,5 dB. Märkus: helipeegelduse mõju hindamiseks kasutada meetodit Nordic Prediction või muud samavaäärset arvutusmeetodit. 7.4. Kahekordne peegeldus ehk +6 dB Kui mõõteseadme mikrofon asub tasasel tugevast materjalist (betoon, kivi, klaas, puit või muu sarnane materjal) fassaadi pinnal, on mõõdetud müratase tegelikust müratasemest 6 dB võrra suurem. Sellisel pinnal mõõtmisel peab fassaad olema tasane  0,05 m mikrofonist 1 m raadiuses ja mikrofoni kaugus fassaadi servadest peab olema rohkem kui 1 m. Punktis 11 on kirjeldatud, kuidas mõõta müra ebatasasel fassaadil. 7.5. Koherentne peegeldus ehk +3 dB Mikrofon peab asuma fassaadist kaugusel d, mis on esitatud tabelis 1. Sellisel juhul ekvivalentne või mõõdetud maksimaalne müratase erineb vähem kui 1 dB tegelikust müratasemest, millele on liidetud 3 dB. Mikrofoni kaugus a teest ja fassaadile langeva mikrofoni projektsiooni kaugused b ja c fassaadi lähimast horisontaalsest ja vertikaalsest servast peavad vastama tabelis 1 esitatud kaugustele. Märkus: vahemaad b ja c on kujutatud joonisel 6 punktis 11. Tabel 1. Mikrofoni kaugus a teest ja fassaadile langeva mikrofoni projektsiooni kaugused b ja c fassaadi lähimast horisontaalsest ja vertikaalsest servast, +3 dB korral. Kaugus [m] LAeq mõõtepunkt müraallikast vaadatuna rohkem kui 60° nurga all LAFmax või LAeq mõõtepunkt müraallikast vaadatuna 60° või väiksema nurga all d 0,5 1,0 a ≥ 5 ≥ 20 b ≥ 2 ≥ 4 c ≥ 1 ≥ 2 Fassaad peab olema tasane  0,3 m raadiuses mikrofonist ja mikrofoni ei tohi asetada kohtadesse, kus pindadevaheline mitmekordne peegeldus mõjutab heli omadusi. Akent loetakse fassaadi osaks. Aknad peavad olema mõõtmise ajal suletud, väike ava mõõteseadme voolujuhtme jaoks on lubatud. Kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb järgida punktis 11 esitatud täpsustavaid nõudeid. 8. Mõõtmistingimused 8.1. Liiklus Mööduvate sõidukite arvu tuleb loendada punkti 5 kohaselt. Vajaliku arvu sõidukite põhjustatud mürataseme esindusliku mõõtmistulemuse saamiseks tuleb mõõtmised teha punkti 9 kohaselt. Mõõtmisprotokollis tuleb märkida mõõdetavat müra mõjutavad kiiruspiirangud. Mööduvate sõidukite keskmist kiirust tuleb hinnata, kasutades radarseadet või määrates juhuslikult valitud sõidukite kiirust kindla pikkusega teelõigu läbimiseks kulunud ajaga. Kui mõõtmise ajal on kasutusel naastrehvid, peab see olema mõõtmisprotokollis märgitud. 8.2. Tee ja pinnas Müra mõõtmise ajal peab tee olema kuiv ning teega piirnev ala lume- ja jäävaba, pinnas ei tohi olla külmunud ega liiga märg, muidu tuleb pinnast eraldi hinnata. Mõõtmisprotokollis peavad olema märgitud teekatte liik ja vanus, teepinna temperatuuri on soovitav mõõta seda teed esinduslikult iseloomustavas kohas. Märkus 1: ebatasase teepinna korral on kontaktsensori kasutamisel vaja tagada andurite täielik kontakt pinnaga, kasutades soojusjuhtivat pastat. Märkus 2: kui on vaja pidevalt jälgida teepinna temperatuuri, võib temperatuuri registreerida regulaarselt, eelistatult iga 15 minuti järel. Pika mõõteperioodi jooksul (näiteks 24 tundi) tuleb võimalike temperatuurikõikumiste tuvastamiseks mõõta teepinna temperatuuri piisavalt sageli. Märkus 3: teepinna tekstuur mõjutab oluliselt rehvi ja tee omavahelisel kontaktil tekkivat müra. Punktis 15 esitatud teavet saab kasutada mõõtmistulemuste hindamisel ja võrdlemisel. 8.3. Ilmastikutingimused 8.3.1. Õhutemperatuur ja -niiskus Õhutemperatuur mõjutab sõiduki jõuülekandest ning rehvi ja teepinna omavahelisest kokkupuutest tekkivate helide omadusi. Õhutemperatuur ja -niiskus mõjutavad heli levimist. Müra mõõtmise ajal tuleb õhutemperatuuri määrata võimalikult tee lähedal, heli levikuteed esinduslikult iseloomustavas kohas, kus mõõta on võimalik ohutult ja mugavalt 1,5 m kõrgusel maapinnast. Müra tuleb üldjuhul mõõta õhutemperatuuri vahemikus 5 °C–30 °C, standardtemperatuur on 15 °C. Märkus 1: mõõtmine taandatakse müraolukorrale, mis vastab standardtemperatuurile 15 °C. Märkus 2: esindusliku õhutemperatuuri mõõtmiseks piisab harilikult ühest termomeetrist. Enne ja pärast müra mõõtmist tuleb mõõta müra levikutee õhutemperatuur, mõõtmise ajal aga jälgida müra tekkekoha õhutemperatuuri. A-korrigeeritud müra mõõtmisel on õhuniiskuse muutuse jälgimine oluline üksnes äärmuslikel tingimustel ja müra mõõtmisel sagedusribades, eriti sagedusel üle 2 kHz. 8.3.2. Heli levimine 8.3.2.1. Heli levikutee kõverused Ilmastikutingimuste, tuule kiiruse ja maapinnalähedase õhukihi temperatuurigradiendi mõju heli levimisele iseloomustatakse normaliseeritud heli levikutee kõverusega k. Konstanti k saab määrata ligikaudselt valemiga (13). Kui k > 0, on heli levikutee kõverusega allapoole (näiteks allatuult), kui k = 0, levib heli lineaarselt, ning kui k < 0, on levikutee kõverusega ÃŒlespoole (nÀiteks vastutuult või vaikse, selge ilmaga suvel). TÀpsemalt on kirjeldatud punktis 13. ð�‘˜ = 0,6∆ð�‘‡+∆ð�‘¢ 3,2 [1/km] (13), kus ΔT on õhutemperatuuride ja Δu on tuule kiiruste vahe 10 m ja 0,5 m kõrgusel maapinnast. 8.3.2.2. Ilmastikutingimused ja nendest põhjustatud mõõtemÀÀramatus LiiklusmÃŒra mõõtmiseks sobivad ilmastikutingimused sõltuvad mÃŒraallika kõrgusest hS ja vastuvõtja kõrgusest hR maapinnast ning mÃŒraallika ja vastuvõtja omavahelisest kaugusest d. Arvestatakse, et mÃŒraallikas asub teepinnal. Kui hS + hR â‰¥ï€ 0.1 d (14), võib liiklusmÃŒra mõõta mis tahes ilmastikutingimuste korral. MÀrkus 1: mõõtmiskohas ei tohi olla liiga palju tuulemÃŒra. MÀrkus 2: hS ja hR on vastavalt mÃŒraallika ja mõõtja kõrgus maapinnast. Kui maapind, sealhulgas mÃŒratõke või hoone, on kõrgem, kui on kaugus mÃŒraallika ja mõõtja vahel, siis hS ja hR on nende kõrgused maapinnast, millest on lahutatud neid ÃŒhendaval sirgel asuva maapinna kõrgeima punkti kõrgus. Valemi (14) tingimuste tÀitmiseks tuleb mõõtmistel teest kaugemal kui 50 m asetada mikrofon kõrgemale kui 5 m. Standardse mikrofoni kõrguse kasutamisel tÀpsustatakse kõveruse nõue joonisega 2 ning mõõtmistulemuse ilmastikutingimustest tingitud standardhÀlve on σm. Joonisel 2 on nn kõrge ja nn madal olukord, mis sõltuvalt allika ja vastuvõtja kõrgustest on vastavalt hS ja hR. Olukord on kõrge, kui teepind ja mikrofon on ÃŒmbritsevast maapinnast 1,5 m kõrgusel või kõrgemal. Kui teepind on maapinnast vÀhem kui 1,5 m kõrgusel, peab mikrofon olema kõrge olukorra jaoks vÀhemalt 4 m kõrgusel. Madala olukorra puhul on ilmastikutingimuste nõuded mõõtmise ajal rangemad kui kõrge puhul. Kõrge: hS â‰¥ï€ 1,5 m ja hR â‰¥ï€ 1,5 m hS <1,5 m ja hR â‰¥ï€ 4 m (15) madal: hS <1,5 m ja hR = 1,5–2 m Kui kogu maapind tee ja mõõtepunkti vahel kuni 25 m madala ja kuni 50 m kõrge olukorra puhul on tihe, võib jÀtta ilmastikutingimustest põhjustatud standardhÀlbe arvestamata, ehk σm â‰…ï€ 0. Märkus 3: joonis 2 kehtib varjestamata alal ning varjestatud olukorras juhul, kui puuduvad varjestatud vastuvõtjat iseloomustavad andmed, ja sellisel juhul tuleb kasutada madala olukorra positsiooni. Joonis 2. Heli levikutee kõverus k ja sellega seotud mõõtemääramatus sõltuvalt ilmastikutingimustest, müraallika ja mõõtja omavahelisest kaugustest ning kõrguste vahest standardhälbena σm. Vaata joonist 3. Märkus: kaugusel d > 400 m, k > 1; σm = 1+d/400, [dB]. Heli levikutee kõverused määratakse vertikaaltasandil mikrofonist risti tee keskjooneni. Tuule keskmine suund peab olema vahemikus ± 60° normaali suhtes, mis on tõmmatud teelt mikrofoni asukohani. Efektiivne müraallika ja vastuvõtja omavaheline kaugus d määratakse keskmise tuulekiiruse vektori ja teelt mikrofoni asendini võetud normaali vahelise nurga nurgapoolitajal, vaata joonis 3. Seda kaugust peab kasutama mõõtemääramatuse leidmiseks standardhälbe σm kaudu joonisel 2. Joonis 3. Tuule suuna lubatud kaldenurk ja efektiivne müraallika ning vastuvõtja omavaheline kaugus d keskmise tuulekiiruse vektori ja teelt mikrofoni asendini võetud normaali vahelise nurga nurgapoolitaja suhtes. 9. Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus sõltub mõõtmise ajavahemikust, liikluse intensiivsusest ja teistest müra levikut mõjutavatest teguritest ning seda saab hinnata punktide 9.1–9.2 kohaselt. 9.1. Ekvivalentse mürataseme mõõtemääramatus 9.1.1. Üks mõõtmine Ekvivalentse mürataseme mõõtemääramatus on pärast üht mõõtmist arvutatav valemiga (16), kus σon mõõtmistulemuste standardhälve. Ühe mõõtmise korral tuleb standardhälve σvalida sarnaste mõõtmiste kogemuste põhjal. Standardhälbele vastavad numbrilised suurused punktides 9.3 ja 8.3.2.2 põhinevad eeldusel, et 𝛿 = 1,65σ (16). 9.1.2. Mitu mõõtmist Kui ekvivalentse mürataseme mõõtmisel on tehtud mitu mõõtmist, arvutatakse mõõtmistulemus (aritmeetilise) keskmisena kõigist sõltumatutest tulemustest valemiga (17), kus n on üksikute mõõtmiste arv, mille vahe peab olema vähemalt 24 tundi. 𝛿 = 1,65 √𝑛 𝜎 (17). Kolme või enama sõltumatu mõõtmise korral saab N mõõtmistulemuse määramatust vahetult arvutada valemiga (18): 𝛿 = 𝑡𝑁−1 √𝑁 𝑠 (18), kus tN-1 – Studenti tegur, mis 95% tõenäosusel on esitatud punktis 14, s on ühe mõõtmise standardhälve N mõõtmistulemusest. 9.2. Maksimaalne müratase Maksimaalse mürataseme jaotuse 5. p-protsentiili LAFmax, 5% määramatuse saab määrata punkti 9.1 kohaselt. ISO 3207 määratleb mõiste „statistiline tolerantsivahemik“ vahemikuna, mis on määratud kindlaks tõenäosusega (usaldusnivooga), et vahemik hõlmab vähemalt p osa elanikest. Vahemiku piire nimetatakse statistilise tolerantsi piiriks. Statistiline tolerantsipiir Li valemis (19) on mööduvate eri kategooriate sõidukite või nende rühmade maksimaalse helirõhutaseme 5. p-protsentiili 90% usaldusvahemiku ülempiir. Kui müratase Li ei ületa müra normtaset, on 5. p-protsentiilil 95% tõenäosust, et see on madalam müra normtasemest. Li 𝑥  ku ⋅ s (19), kus 𝑥 – mõõtmise (aritmeetiline) keskmine n, ku – koefitsient, vaata punkti 14, s – mõõtmise standardhälve (hinnanguline elanike arvu standardhälve σ). Märkus: ilmastikutingimusi arvestav standardhälve σm tuleb lisada, kui see on arvestatav ja vaata punkti 8.3. Sellisel juhul valemis (19) ja (20) tuleks standardhälve s asendada sr-ga: 𝑠𝑟 = √𝑠 2 + σ𝑚 2 Alumise usaldusvahemiku 5. p-protsentiili saab määrata valemiga (20) Li 𝑥  kl ⋅ s (20), kus kl – tabelis 3 esitatud koefitsient, s – ühe mõõtmise standardhälve (hinnanguline elanike arvu standardhälve σ). Märkus: p-protsentiil sõltub tehtud mõõtmiste arvust ja mõõtmisperioodil möödunud sõidukite koguarvust. Maksimaalse mürataseme jaotuse p-protsentiil vastab n-inda sõiduki kõrgemale müratasemele, mis arvutatakse nagu joonisel 1 punktis 5.2, ning seejärel saab arvutada koefitsiendid ku ja kl nagu konstandid 5. p-protsentiilile (vaata punkti 14). 9.3. Standardhälve σ Summaarne standardhälve koosneb mõõteseadme, sõidukite erinevuse, peegelduse ja ilmastikutingimuste standardhälvetest. Summaarne standardhälve arvutatakse: 𝜎 = √𝜎𝑖 2 + 𝜎𝑘 2 + 𝜎𝑚 2 + 𝜎𝑟 2 (21). Mõõteseadme standardhälve σi sõltub kasutatavatest seadmetest. Mõõteseadme juhendikohasel kasutamisel ja tingimusel, et seadmed on nõuetekohaselt hooldatud, kontrollitud ja kalibreeritud,on tootja poolt kindlaksmääratud σi = 0,7 dB ja kombineeritult koos salvestusseadmega σi <1 dB. Üksiku sõiduki mürataseme standardhälve σk varieerub sõltuvalt sõiduki kiirusest, sõidustiilist ja mõõtmiste ajal mööduvate sõidukite arvust. σk leitakse jooniselt 4 või arvutatakse valemiga (22): 𝜎𝑘 ≅ 10 √𝑛 [dB] (22) Mikrofoni asukoht punkti 7 järgi tagab, et peegelduste mõju σr ei ületa 1 dB. Ilmastikutingimustest tingitud standardhälve σm on kirjeldatud punktis 8.3.2.2. Joonis 4. Standardhälbe σk [dB] sõltuvus mõõtmisperioodil mööduvate sõidukite arvust n. 10. Mõõtmisprotokollis esitatav teave Mõõtmisprotokolli eesmärk on dokumenteerida mõõtmise tulemused, määramatus ja tingimused selliselt, et vajaduse korral oleks võimalik mõõtmisi samadel tingimustel korrata. Mõõtmisprotokoll peab sisaldama kogu teavet, mis võib olla ametliku otsuse tegemiseks vajalik ning tõendada, et mõõtmine on tehtud valitud meetodi nõuete kohaselt. Mõõtmisprotokollis esitatakse mõõtmistulemus ja sellega seotud määramatus. Mõõtmisprotokoll peab sisaldama järgmisi andmeid, kui need on asjakohased: 1) mõõtmiskoha plaan, millel on näidatud tee ja mikrofoni asukoht, ümbritsevad hooned, maastik ja taimestik, mõõteskaala ja põhjasuund; 2) mõõtmiskoha ümbruse kirjeldus, näidates mikrofoni asendi, tee, hooned, maastiku, peegeldavad pinnad jne; 3) müra salvestamise ja andmete analüüsimise seadmed, nende tüüp, mark, mudel ja viimase kontrolli aeg; 4) kalibreerimisseadmed; 5) mõõtmise kellaaeg (ajavahemik) ja kuupäev; 6) ilmastikutingimused mõõtmise ajal: tuule kiirus ja suund, tuule kiiruse komponent, pilvkate, õhuniiskus ja -temperatuur, kasutatud seadmed, mõõtmiskohad, mõõtmiskõrgus; 7) liiklust iseloomustavad näitajad: sagedus kategooriate kaupa, raskeveokite osa, kiirusepiirang ja hinnanguline keskmine sõidukiirus, liikluse iseloom, vabavool, seisakud, naastrehvide kasutamine; 8) aasta keskmine liiklussagedus; 9) ekvivalentse mürataseme arvutamine; 10) teed iseloomustavad näitajad: teekatte tüüp, vanus ja seisund; teekalle, laius ja sõiduradade arv; valgusfoori või muu liiklust reguleeriva vahendi asukoht; 11) taustamüra: allikad, ekvivalentne müratase, sagedusspekter (kui mõõdetakse oktaavribades), ajaline muutumine; 12) mõõdetud müratasemed Ld, Le, Ln, LAeq,24h jne ning määramatus; 13) arvutustulemustega saadud peegelduste mõju; 14) müra mõõtnud labori ja töötaja nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress; 15) müra mõõtmise tellija nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress. Märkus: punktides 1 ja 2 nimetatud teabe võib esitada ümbrust hästi iseloomustavate fotodega. 11. Mikrofoni asendid 11.1. Mikrofon otse heli peegeldaval pinnal, fassaadil (+6 dB mõõtmine) Kui mikrofon on paigaldatud otse heli peegeldavale pinnale, on summaarne otsese heli helirõhutase koos peegeldunud heli helirõhutasemega 6 dB võrra kõrgem ainult otsese heli helirõhutasemest Vaba helivälja mürataseme saamiseks lahutatakse mõõtmistulemusest 6 dB Fassaadi pinnal mõõtmisel peab mikrofonist 1 m raadiuses olema pind heli peegeldav ja tasasusega  0,05 m. Pinna servade kaugused b ja c peavad olema mikrofonist vähemalt 1 m kaugusel: b ≥1,0 m ja c ≥1,0 m (23). Mikrofoni saab paigaldada nagu joonisel 5 või kinnitades mikrofoni kinnitusplaadiga pinnale. Kinnitusplaadi paksus on kuni 25 mm ja külgede pikkused vähemalt 0,5 ja0,7 m. Mikrofoni kaugus pinna servadest ja kinnitusplaadi sümmeetriatelgedest peab pinna servadest põhjustatava difraktsiooni vältimiseks olema vähemalt 0,1 m. Plaat peab olema akustiliselt kõvast ja jäigast materjalist, et vältida uuritava heli neelduvust ja resonantsi. Mikrofoni saab ilma plaadita kasutada betoonist, kivist, klaasist, puidust või muust tugevast materjalist seinal, seinapinna tasasus peab olema  0,01 m mikrofonist 1 m raadiuses. Joonis 5. Mikrofoni asend seinal 11.2. Mikrofon asub peegeldava pinna lähedal (+3 dB mõõtmine) Kui mikrofon on paigutatud peegeldavast pinnast eemale, on otsese ja peegeldunud heli tugevused võrdsed ja piisavalt laia sagedusala korral põhjustab peegeldus kahekordse otsese heli energia ja mürataseme suurenemise 3 dB võrra. Vabavälja mürataseme saamiseks lahutatakse mõõtmistulemusest 3 dB. Mikrofoni (M) kaugus risti peegeldava pinna D punkti O on d (vaata joonist 6). Punkti O kaugused peegeldava pinna servadeni on b (mõõdetuna horisontaalselt) ja c (mõõdetuna vertikaalselt). Et vältida pinna serva mõju sagedusalas mõõtmisel, sealhulgas oktaavribades 125 Hz–4 kHz, peavad olema täidetud tingimused: b ≥4d ja c ≥2d (24). Kui neid tingimusi ei ole võimalik täita, vaata punkti 11.3. Joonis 6. Mikrofoni asend tee suhtes 11.2.1. Joonallikas Kui ekvivalentset mürataset mõõdetakse asendis α > 60°, siis on joonisel 6 asend 0 esinduslik asend mikrofonile. a’ ja d’ on mõõdetud piki nurgapoolitajat. M’ on punkt nurgapoolitajal, mis asub peegeldavast pinnast risti kaugusel d. Tingimus (25) tagab, et peegelduv ja otsene heli on ligikaudu sama helirõhutasemega (summa võrdub otsese helirõhutasemega, millele on liidetud 2,5 kuni 3 dB): d' ≤0,1a’ (25). Tingimused (26) ja (27) tagavad, et otsese ja peegeldunud heli omavaheline mõju on ebaoluline (otsene ja peegeldunud helirõhk on võrdsed ja nende summa on võrdne otsese helirõhutasemega, millele on liidetud 3 dB  0.5 dB). LAeq mõõtmiseks: d’ ≥0,5m (26) või oktaavriba hindamiseks: d’ ≥1,6m (27). 11.2.2. Punktallikas Kui mõõdetakse LAeq ja vaatenurk punktist 0 teele on alla 60° ning LAFmax mõõtmisel täpsusega  0,5 dB d' ≤0,05a’ (28), on otsese ja peegeldunud heli helirõhu tasemed ligikaudu võrdsed. Selleks, et tagada LAeq ja LAFmax mõõtmisel peegelduse tähtsusetu mõju, peab d' ≥1,0 m (29), kui mõõdetakse oktaavribades, siis d' ≥5,4 m (30). Kitsaste tänavate korral on tingimusi (25)–(27) raske täita. Suurendades määramatust ± 1 dBni, võib aluseks võtta järgmised tingimused: d' ≤0,2a’ (25a), d’ ≥0,3 m (26a), d’ ≥0,1 m (27a), d' ≤0,01a’ (28a), d' ≥0,5 m (29a), d' ≥2,7 m (30a). 11.2.3. Ebaühtlane peegelduspind Kui heli peegeldav pind on ebaühtlane, tuleb kaugused d ja d' mõõta pinna geomeetrilisest keskmest. Mikrofon tuleb paigutada pinna keskele (joonis 7). Δd ei tohiks olla summaarse A korrigeeritud helirõhutaseme mõõtmisel suurem kui 0,5 m ja oktaavribas mõõtmisel suurem kui 0,08 m. Joonis 7. Mikrofoni asukoht peegeldava pinna suhtes Tuleb vältida mikrofoni asukohta, kus võivad tekkida pindade ja seina vahel heli ristpeegeldused (näiteks rõdude piirdest). Kui seda ei ole võimalik vältida, peavad ristpeegeldused olema märgitud mõõtmisprotokollis ja tuleb arvestada, et mõõtemääramatus on suurem kui mõõtmisel seina ees. 11.3. Mikrofoni asend keerulisemate mõõtmistingimuste korral Kui müra on vaja mõõta peegeldaval pinnal või selle lähedal (näiteks akna ees) ühes punktis, võib mikrofoni asendit valida, nagu on kirjeldatud punktides 11.1 ja 11.2. Tingimused (24)– (30) võib arvestamata jätta, kui müra mõõtmistulemus ei iseloomusta hoone kogu fassaadi. Kui mürataseme mõõtmised on esinduslikud mitmes kohas või ehitisi ümbritseb ühtlane ümbrus, tuleb jälgida, et mõõtekohas ei põhjustaks peegeldused, varjestused, servad ja piirded moonutavat mõju. Kõige lihtsam on mõõtmise täpsust kontrollida, tehes mõõtmisi mitmes punktis. Hinnates α, d' ja a', tuleb arvesse võtta, et joonallika tegelik pikkus võib heli peegelduse tõttu suureneda. Kui tekib kahtlus joonallika tegeliku pikkuse kohta, tuleb rakendada punktallika kohta sätestatud nõudeid. 12. Ekvivalentse mürataseme määramine Kogu päeva, õhtu või öö kestvatele mõõtmistele võib alternatiivina teha mõõtmisi lühemate ajavahemike jooksul, loendades kõik mööduvad sõidukid kategooriate kaupa ning taandada liiklustingimused keskmise liikluse tingimustele valemitega (31)–(34): Rasked sõidukid: LAE (10 m) = ⟨ 80,5 + 30 log ( 𝑣 50 ) ; 50 ≤ 𝑣 ≤ 90 𝑘𝑚/ℎ 80,5 ; 30 ≤ 𝑣 ≤ 50 𝑘𝑚/ℎ (31). Kerged sõidukid: LAE (10 m) = ⟨ 73,5 + 25 log ( 𝑣 50 ) ; 𝑣 ≥ 40 𝑘𝑚/ℎ 71,1 ; 30 ≤ 𝑣 ≤ 40 𝑘𝑚/ℎ (32). Liiklusvoog: LAeq,1h (10 m) = 10 𝑙𝑜𝑔 1 3600 [𝑛𝑟𝑎𝑠𝑘𝑒 ∙ 10 𝐿𝐴𝐸,𝑟𝑎𝑠𝑘𝑒 10 + 𝑛𝑘𝑒𝑟𝑔 ∙ 10 𝐿𝐴𝐸,𝑘𝑒𝑟𝑔 10 ] (33), kus nraske ja nkerg on sõidukite keskmine arv tunnis (vastavalt rasked ja kerged sõidukid), LAeq arvutatakse aasta keskmise liiklusvoo (YDT) ja mõõtmise ajal loetletud tegeliku liiklusvoo (MTT) kohta, tulemuse arvutamiseks kasutatakse valemit (34): LAeq, MEA, YDT = LAeq, MEA, MTT + (L1, YDT - L1, MTT) (34), kus LAeq, MEA, YDT – mõõdetud ekvivalentne müratase taandatud aasta keskmisele liiklustihedusele, LAeq, MEA, MTT – otseselt mõõdetud ekvivalentne müratase, L1, YDT = L1 ekvivalentse mürataseme L1 väärtus, mis on arvutatud valemiga (33) aasta keskmisele liiklustihedusele, L1, MTT – ekvivalentse mürataseme L1 väärtus, mis on arvutatud valemiga (33) mõõtmise ajavahemiku liiklusintensiivsuse põhjal. Näide MTT 30 minuti jooksul on mõõdetud LAeq30min = 67,3 dB, loetleti 600 sõidukit, nendest 22% raskeveokeid, keskmine kiirus 54 km/h, arvutus: L1,MTT =72,5 dB YDT 16 000 sõidukit, 16% raskeveokeid, keskmine kiirus 52 km/h, arvutus: L1,YDT = 68,8 dB LAeq, MEAS, YDT = 67,3 + (68,8–72,5) = 67,3 - 3,7 dB = 63,6 dB. Märkus: valemid (31)–(34) eeldavad, et mõõtmise ajal olid liiklus- ja sõidutingimused esinduslikud iseloomustama päeva keskmist liiklusmüra. Mõõtmisi ei ole soovitav teha tipptundidel. 13. Kui heli levikutee kõverus k on suurem kui -0,1 või 0,1 Joonisel 8 on väikseim arvestatav allatuule kiirusekomponent maapinnast 10 m kõrgusel, ligikaudu 56 kraadil põhjalaiusel, kui heli levikutee kõverus on suurem kui -0,1 või 0,1. Joonise 8 ülemine osa näitab iga kalendrikuu jaoks päikese kõrgust ja sellest sõltuvat temperatuurigradienti. Joonise iga ala kohta vajalik allatuule kiirusekomponent on esitatud joonise all tabelis. Allatuule kiirusekomponendi vajadus sõltub pilvisusest ja kõverusest k. Joonisel A-ga tähistatud ala vastab suvisele keskpäevale. Paksu tiheda pilvisuse korral on tingimuse k > 0,1 täitmiseks vajalik allatuule kiirus vähemalt 1,3 m/s. Kerge pilvisuse või selge ilmaga on vajalik tuule kiiruse komponent allatuulega 2,7 m/s või enam Joonisel B-ga tähistatud ala vastab suvehommikule ja pärastlõunale ning kevadel ja sügisel keskpäevale. k > 0,1 näiteks allatuule korral 2,3 m/s, kui pilvkatet on vähem kui 6/8 taevast. Joonisel C-ga tähistatud ala hõlmab päevaseid aegu, mis ei ole A või B-ga kaetud. Tingimus k > 0,1 on täidetud kerge pilvisuse ja allatuulega 1,7 m/s. Joonisel D-ga tähistatud ala hõlmab 1,5 tundi pärast päikesetõusu ja 1,5 tundi enne päikeseloojangut. Siis võib olla suurem kohaliku õhutemperatuuri muutus ja sellel ajal on soovitatav mitte teha ilmastikutundlikke mõõtmisi. Öösel (joonisel C.1 must ala), kui pilvkatet on rohkem kui 6/8 taevast, on lubatud vaid väike allatuulekomponent. Kui öösel on pilvisust vähem kui 6/8, võivad tekkida kohalikud õhutemperatuuri kõikumised ja mõõtmiseks on vajalik müra leviku suunalist tuult kiirusega vähemalt 2 m/s. Märkus 1: normaliseeritud kõveruse konstant k on pöördvõrdeline heli tee kõverusraadiuse 103 astmega, R väljendatakse meetrites, valem (35): 𝑘 = 1 𝑅 ∙ 103 [ 1 𝑘𝑚 ] (35). Peaaegu horisontaalsel heli levikul ja tuule kiirusel, mis on palju madalam heli kiirusest, võib R määrata valemiga (36): 𝑅 = 𝑐 𝑐𝑜𝑛𝑠𝑡 √𝑇 𝜕𝑇 𝜕𝑧 + 𝜕𝑢 𝜕𝑧 (36), kus c – heli kiirus õhus = 20,05 √𝑇, [m/s], u – pärituule kiiruse komponent, [m/s], const = konstatnt (= 10 𝑚 𝑠√𝐾 ), T – õhu absoluutne temperatuur, [K], z – kõrgus maapinnast, [m]. Ajaperiood Pilvisus Väikseim tuule kiiruse komponent [m/s], kus k > -0,1 k > 0,1 A 8/8 paks, tihe 0,4 1,3 6/8–8/8 1,2 2,0 < 6/8 2,0 2,7 B 8/8 paks, tihe 0,2 1,2 6/8–8/8 0,9 1,7 < 6/8 1,6 2,3 C 8/8 paks, tihe 0 0,9 6/8–8/8 0,3 1,3 < 4/8 0,8 1,7 Öö 6/8–8/8 0,1 0,5 < 6,8 Tuule kiirus > 2 m/s, kiiruse osa > 0,1 D Mõõtmised ainult tee lähedal Joonis 8. Maapinnast 10 m kõrgusel olev allatuule kiirusekomponent juhul, kui kõverus k on suurem kui -1 ja 1 vastavalt aastaajale ja kellaajale. Märkus 2: kui tuule kiiruse komponent u(h) on mõõdetud ainult ühel kõrgusel h, eelistatult 10 m kõrgusel maapinnast, siis tuule kiiruste vahe Δu 10 m ja 0,5 m kõrgusel maapinnast on võimalik määrata valemiga (37), eeldades logaritmilist tuule kiiruse profiili: ∆𝑢 = 𝑢(ℎ) ln ℎ 𝑧0 ∙ ln 20 (37), kus z0 on pinnase karedus, näited on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Pinnase kareduse z0 näited. Pinnase tüüp Karedus z0 [m] Veekogu 0,001 Avatud maastik, ilma peegeldavate takistusteta 0,01 Põllumaad, hõreasustusalad 0,05 Elamud, mets 0,3 Märkus 3: õhutemperatuuride vahet ΔT valemis (13) on raske mõõta ja sageli arvutatakse see päikese kõrguse alusel. 14. Statistilised konstandid 14.1. Maksimaalse mürataseme standardhälve Maksimaalse mürataseme standardhälve s on kiiruse funktsioon v, mis on esitatud valemites (38–39). Rasked sõidukid: ⟨ 𝑠 = 4,1 𝑑𝐵; 30 ≤ 𝑣 ≤ 50 𝑘𝑚/ℎ 𝑠 = 10 ∙ 𝑒 −0,9 ∙ 𝑣 50 𝑑𝐵; 𝑣 ≥ 30 𝑘𝑚/ℎ (38). Kerged sõidukid: 𝑠 = 5,5 ∙ 𝑒 −0,7∙ 𝑣 50𝑑𝐵; 𝑣 ≥ 30 𝑘𝑚/ℎ (39). 14.2. Statistilise tolerantsi vahemikud Tabel 3 esitab ühepoolse statistilise tolerantsi vahemiku jaoks konstantide k2(n, p,1 - α) väärtused sõltuvalt mõõtmiste arvust n usaldusnivool 1 - α = 0,95 ja elanike osakaalul p = 95% ja valemis (18) kasutatavad Studenti konstandi t väärtused usaldusnivool 95%. Teised konstandid võivad olla arvutatud valemiga (40): 𝑘21(𝑛, 𝑝, 1−∝) = − 𝑡 𝑝 100 (𝑛−1,−𝑢𝑝∙ √𝑛) √𝑛 (40), kus n – mõõtmiste arv, tp/100 (f, ) – p-protsentiil mittekeskse t-jaotuse korral ja vabadusastmega f, up ⋅n, up – p-protsentiil standardiseeritud normaaljaotuse korral, näiteks p = 0,05 => up = 1,65. Tabel 3. Erinevate mõõtmiste arvu korral kasutatavad statistilised konstandid Mõõtmiste arv k2 5. p-protsentiil Student t tN-1 Mõõtmiste arv k2 5. p-protsentiil Student t tN-1 alumine ülemine alumine ülemine 3 - - 2,92 26 1,22 2,27 1,71 4 - - 2,35 28 1,24 2,24 1,70 5 0,82 4,21 2,13 30 1,25 2,22 1,70 6 0,87 3,71 2,02 35 1,28 2,17 1,69 7 0,92 3,40 1,94 40 1,30 2,13 1,68 8 0,96 3,19 1,90 45 1,31 2,09 1,68 9 0,99 3,03 1,86 50 1,33 2,07 1,68 10 1,02 2,91 1,83 60 1,35 2,02 1,67 11 1,04 2,82 1,81 70 1,37 1,99 1,67 12 1,06 2,74 1,80 80 1,39 1,97 1,67 13 1,08 2,67 1,78 90 1,40 1,94 1,67 14 1,10 2,61 1,77 100 1,41 1,93 1,66 15 1,11 2,57 1,76 150 1,45 1,87 1,66 16 1,13 2,52 1,75 200 1,48 1,84 1,65 17 1,14 2,49 1,75 250 1,49 1,81 1,65 18 1,15 2,45 1,74 300 1,51 1,80 1,65 19 1,16 2,42 1,73 400 1,52 1,78 1,65 20 1,17 2,40 1,73 500 1,54 1,76 1,65 22 1,19 2,35 1,72 1000 1,57 1,73 1,65 24 1,21 2,31 1,71  1,65 1,65 1,65 15. Teekattest tingitud mürataseme korrigeerimine Teekatte struktuur määrab mürataseme, mis tekib teekatte ja rehvi kokkupuutel. Kare ja ebaühtlane pind põhjustab suuremat müra kui sile pind, kuid mõningatel juhtudel on vastupidi. Harilikult on liiklusmüra tase vana teekatte korral kõrgem kui uue teekatte korral. Pärast uue asfaltbetoonist teekatte ehitamist on müratase mõne detsibelli võrra kõrgem ja väheneb järk-järgult pinna materjali kokkusurumise ja kulumisega, mille käigus materjal muutub siledamaks. Teekatte tüüp Müra korrektsioon [dB] sõidukiiruse ja raskeveokite osakaalu põhjal Nr Teekatte tüüp (maksimaalne tera suurus) Vanus [aasta ] 40–60 km/h 61–80 km/h 81–130 km/h 0– 5% 6– 19 % 20– 100 % 0– 5 % 6– 19 % 20– 100 % 0– 5 % 6– 100 % 1a Killustikmastiksasfalt (SMA) (13–16 mm) 1–20 võrdlusteekate 1b Sama, värskelt paigaldatud < 1 0 0 0 0 0 0 0 0 2a Killustikmastiksasfalt (SMA) (10–12 mm) 1–20 -1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 2b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 3a Killustikmastiksasfalt (SMA) (7–9 mm) 1–20 -2 -1 -1 -2 -1 -1 -2 -1 3b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -3 -2 -2 -3 -2 -2 -3 -2 4a Killustikmastiksasfalt (SMA) (4–6 mm) 1–20 -3 -2 -1 -3 -2 -1 -3 -1 4b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -4 -3 -2 -4 -3 -2 -4 -2 5a Tihe asfaltbetoon (DAC) (11–16 mm) 1–20 -1 0 0 -1 0 0 -1 0 5b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -2 -1 -1 -3 -2 -1 -3 -2 6a Tihe asfaltbetoon (DAC) (8–10 mm) 1–20 -1 0 0 -2 -1 0 -2 -1 6b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -2 -1 -1 -3 -2 -1 -3 -2 7 Möss ja teised õhukesed katted 0–5 -3 -2 -1 -3 -2 -1 -3 -1 8 Kuumpinnatud asfaltbetoon 0–20 0 0 0 +1 +1 0 +1 +1 9a Ühekihiline pindamine, 16–20 mm 1–20 0 0 0 +1 +1 0 +1 +1 9b Sama, värskelt paigaldatud < 1 +2 +1 0 +2 +1 -1 +1 0 10 a Ühekihiline pindamine, 10–12 mm 1–20 -1 0 0 -1 0 0 -1 0 10 b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -1 0 0 -1 -1 -1 -1 -1 11 a Ühekihiline pindamine, 6–9 mm 1–20 -1 0 0 -2 -1 0 -2 0 11 b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -2 0 0 -2 -1 -1 -2 -1 12 a Kahekihiline pindamine, 16–20 mm 1–20 -1 0 0 -1 0 -1 -1 0 12 b Sama, värskelt paigaldatud < 1 0 -1 -1 0 -1 -2 0 -1 13 a Kahekihiline pindamine, 10–12 mm 1–20 -1 0 0 -1 -1 -1 -1 -1 13 b Sama, värskelt paigaldatud < 1 -1 -1 -1 -1 -1 -2 -1 -1 14 a Poorne asfaltbetoon (PA), < 14–16 mm, poorsus ≥ 20% 3–7 -1 0 0 -2 -1 -1 -2 -1 14 b Sama, keskmise vanusega 1–2 -2 -1 -1 -2 -2 -2 -2 -2 14 c Sama, värskelt paigaldatud < 1 -3 -2 -2 -3 -3 -3 -3 -3 15 a Poorne asfaltbetoon (PA), < 8–12 mm, poorsus ≥ 20% 3–7 -1 0 0 -2 -1 -1 -3 -2 15 b Sama, keskmise vanusega 1–2 -2 -1 -1 -3 -3 -2 -4 -3 15 c Sama, värskelt paigaldatud < 1 -4 -3 -3 -5 -5 -5 -6 -5 16 a Poorne asfaltbetoon, Duradrain 3–7 16 b Sama, keskmise vanusega 1–2 -4 -3 -3 -5 -4 -4 -5 -4 16 c Sama, värskelt paigaldatud < 1 -5 -4 -4 -6 -5 -5 -6 -5 17 a Poorne asfaltbetoon, kahekihiline > 80 mm (Taani versioon) 3–7 17 b Sama, keskmise vanusega 1–2 17 c Sama, värskelt paigaldatud < 1 -7 -7 -6 -8 -7 -6 -9 -7 18 Tsementbetoon, tihe, sile, < 20–80 mm 0–40 +1 +1 +1 +1 +2 +2 +1 +2 19 Tsementbetoon, tihe, sile, < 12–18 mm 0–40 0 +1 +1 +1 +2 +2 +1 +2 20 a Tsementbetoon, paljandunud täitematerjal, max 22 mm 2–10 0 +1 +1 +1 +1 +1 +1 +1 20 b Sama, värskelt paigaldatud < 2 -1 -1 0 -1 -1 -1 -1 -1 21 a Tsementbetoon, paljandunud täitematerjal, < 11–16 mm 2–10 0 0 0 0 0 0 0 0 21 b Sama, värskelt paigaldatud < 2 -1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 -1 22 a Tsementbetoon, paljandunud täitematerjal, 7–9 mm 2–10 -2 -1 0 -2 -1 0 -2 -1 22 b Sama, värskelt paigaldatud < 2 -3 -2 -2 -3 -2 -2 -3 -2 23 Tsementbetoon, masinlaotatud (kulumata) 0–5 -3 -2 -2 -3 -2 -2 -2 -1 24 Sillutuskivid, munakivid ja suured kivid 0–90 +6 +5 +4 +6 +6 +5 +6 +6 25 Sillutuskivid, kivid mõõtmetega u 10 x 10 cm 0–90 +3 +3 +2 +4 +4 +3 +4 +4 26 Tsementbetoonplaadid , normaalsed 0–10 +2 +2 +2 +3 +3 +3 +3 +3 27 Tsementbetoonplaadid , kõrgemat sorti 0–10 -1 0 0 -1 0 0 -1 0 Mürataseme mõõtmine Mürataseme mõõtmismeetod, mis põhineb meetodil Nordtest 056, NT ACOU056 1. Meetodi eesmärk Nordtest 056, NT ACOU 056 (edaspidi Nordtest 56 meetod) on välisõhus leviva liiklusmüra taseme mõõtmise meetod avatud maastiku tingimustes kindlaksmääratud liiklus- ja keskkonnatingimustel kuni 100 m kaugusel maanteest. Meetodi täpsus vastab ISO uuringumeetodi 3. klassile. Mõõtmisel Nordtest 56 meetodi kohaselt saadakse helirõhutaseme summaarne A-korrigeeritud ekvivalent. Meetod võimaldab mõõta ka maksimaalset korrigeeritud helirõhu taset ja helirõhku oktaavribades ning teha mõõtmisi ühel ajal mitme mikrofoniga. Nordtest meetod 039 on üldisem tehniline meetod, mis võimaldab mõõta ka maksimaalset korrigeeritud helirõhutaset ja helirõhku oktaavribades ning teha mõõtmisi teest kaugemal kui 100 m. 2. Meetodi rakendusala Kui liiklusmüra taseme arvutuslikud tulemused ei iseloomusta olukorda piisavalt, võib lisaks mõõta liiklusmüra taset Nordtest 56 meetodi kohaselt. Näiteks keeruliste topograafiliste tingimuste korral, kui mõõtmise alal on liiklusmüra peegeldavaid takistusi (müratõkked, hooned jne). Meetodit rakendatakse müra leevendusmeetmete tõhususe ja välisõhus leviva müra helirõhu taseme normtasemele vastavuse hindamisel. Nordtest 56 meetodiga mõõdetud ja Nordic Prediction meetodiga arvutatud liiklusmüra tasemed peaksid olema üldjuhul sama olukorra kirjeldamiseks võrdsed. Mõõtmistulemused on võrreldes arvutuslikega kõrgemad juhul, kui kontrollitav punkt on teest kaugel ja mõõtmised tehakse atmosfäärist tingitud madalamal refraktsioonil, kui meetodis on ette nähtud. Meetodiga ei saa määrata aasta keskmist liiklusmüra taset. Nordtest 56 meetodi kasutamisel tuleb väikese liiklussagedusega teedel mõõta liiklusmüra pikema aja jooksul. Märkus 1: punktis 15 on esitatud andmed teekatte mõjust liiklusmüra helirõhu tasemele. Märkus 2: kui mõõta müra sumbuvust tõketesse, on eelistatult soovitatav kohaldada Nordtest meetodis sätestatud nõudeid ilmastikutingimuste kohta, sest need esitavad väiksemaid piiranguid kui teiste meetodite nõuded. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 3 3. Meetodi koostamisel kasutatud dokumendid Nordtest 56 meetodi koostamisel on olnud aluseks järgmised dokumendid: 3.1. Nordtest Method NT ACU 039, Road Traffic: Measurement of noise immission. Engineering method. 3.2. IEC Publication 60942, Sound calibrators. 3.3. IEC Publication 61672, Electroacoustics – Sound level meters. 3.4. TemaNord 1996:525, Road Traffic Noise, Nordic Prediction, Method, Nordic Council of Ministers 1996. 4. Määramatus Müra mõõtmistulemuste asümmeetrilise jaotuskõvera puhul peab usaldusnivoo olema vähemalt 90% ja ühekordsel mõõtmisel 95%. 5. Müra mõõtmine Liiklusmüra mõõdetaksepunktides 5.1–5.4 kirjeldatu kohaselt. Liiklusmüra iseloomustamiseks võib müra mõõta pidevalt kogu vajaliku perioodi jooksul või pikemaajalist perioodi esinduslikult iseloomustava lühema aja jooksul. Mõõteseadme mikrofon peab häiringute vältimiseks olema varustatud tuulekaitsega. Müra mõõtjal on soovitatav stabiilse, moonutamata ja taustamüra häiringuta signaali edastamiseks mõõteseadmesse kuulata mõõtmise ajal mõõdetavat mürasignaali kõrvaklappidega. Häireid võib tekitada näiteks elektriväli. 5.1. Pidevmõõtmine Ekvivalentset mürataset võib mõõta pidevalt teatud aja jooksul, näiteks 24 tunnist ekvivalentset mürataset LAeq, 24h 24 tunnise mõõtmisega. Kui mürataset mõõdetakse päeval, õhtul ja öösel eraldi, leitakse LAeq valemiga (1): 𝐿𝐴𝑒𝑞,24ℎ = 10𝑙𝑜𝑔 1 𝑇 (∆𝑡𝑑10 𝐿𝑑 10 + ∆𝑡𝑒10 𝐿𝑒 10 + ∆𝑡𝑛10 𝐿𝑛 10 ) (1), kus T = etteantud ajavahemik = Δtd + Δte + Δtn = 24 tundi, Ld, Le on Ln on ekvivalentne müratase päeval (mõõtmise kestus Δtd tundi), õhtul (Δte) ja öösel (Δtn). Märkus: kui hinnatakse inimeste müratundlikkust ööpäeva erinevatel perioodidel, leitakse müra indikaator Lden valemiga (2): 𝐿𝑑𝑒𝑛 = 10𝑙𝑜𝑔 1 𝑇 (∆𝑡𝑑10 𝐿𝑑 10 + ∆𝑡𝑒10 𝐿𝑒+5 10 + ∆𝑡𝑛10 𝐿𝑛+10 10 ) (2). 5.2. Perioodiline mõõtmine Pidevmõõtmise alternatiivina võib liiklusmürataset LAeq, T mõõta perioodiliselt. Sel juhul tuleb mõõta nii kaua, et on tagatud piirkonnale iseloomulik sõidukite müra salvestamine ning välistatud üksikute sõidukite eripärast põhjustatud mürataseme kõikumised. Mõõtmise kestus oleneb liikluse iseloomust ja vajalikust mõõtetäpsusest. Märkus 1: väikese liiklussagedusega teedel on ekvivalentse mürataseme otsene mõõtmine tundlik taustamüra suhtes ja ekvivalentne müratase tuleb kindlaks määrata üksikute sõidukite mürataseme mõõtmisega lisa 2 punkti 5.1.2 kohaselt. Mõõtmise ajal tuleb loendada eraldi iga sõidukikategooria sõidukid ja hinnata nende keskmist kiirust, vaata punkti 8.1. Vajaduse korral võib teisendada mõõdetud ekvivalentne müratase teatud ajaperioodi iseloomustavaks müratasemeks, näiteks aasta keskmiseks liiklusmüraks, kasutades asjakohaseid meetodeid. Märkus 2: teisendust võib teha, kohaldades valemeid (9)–(12). 5.3. Suhtelise mürataseme mõõtmine Liiklusmüra taseme mõõtmisel mitmes punktis on soovitav teha ühes punktis pikemaajaline laiendatud referentsmõõtmine samal ajal toimuvate lühemaajaliste mõõtmistega teistes punktides, mis on referentspunktist kuni 30 m kaugusel. Samal ajal mõõdetud müratasemete alusel arvutatakse tegelik müratase Li mikrofoni i juures valemiga (3): Li= Lref - ΔLi (3), kus Lref – laiendatud mõõtmisega mõõdetud müratase referentspunktis, ΔLi – laiendatud mõõtmisega referentspunktis ja punktis i mõõdetud mürataseme vahe. Kogu sagedusala ulatuses tehtud mõõtmisel tuleb igas mikrofoni asukohas mõõta vähemalt 10 mööduva sõiduki müra. 5.4. Taustamüra Taustamüra või müra mõõteseadmete tekitatud müra tase peab olema vähemalt 10 dB madalam kui mõõdetav müratase. Sellisel juhul ei ole vaja mõõtmistulemusi korrigeerida. Kui mõõtmise ajavahemikku ei saa valida nii, et vähemalt 10 dB vahe taustamüraga oleks tagatud, tuleb aruandes märkida, et mõõtmistulemus on kõrgem kui tegelik müratase ja mõõtmistulemus esitatakse sulgudes. Märkus: mõõtmisi ei saa teha, kui taustamüra tase ületab liiklusmüra taseme. Väikese liiklussageduse korral võib sõidukite möödumiste vahel mõõdetavat mürataset käsitleda taustamürana. Müra salvestus tuleb katkestada liikluse puudumisel ning mitteasjakohaste helide ajal, nagu näiteks lennukite, rongide ja helisignaaliga alarmsõidukite möödumisel. Siis ei loendata ka sõidukeid. Tuulest tingitud häiringu vältimiseks tuleb mikrofonil alati kasutada tuulekaitset, mille tõhususe kontrollimiseks tuleb kõrvaklappidega kuulata salvestatava heli kvaliteeti. 6. Mõõteseadmed 6.1. Üldnõuded Mõõteseadmed peavad olema 1. või 2. klassi täpsusega ja kogu mõõtesüsteem peab vastama standardi IEC 61672 või mõne teise samaväärse standardi nõuetele. Seadmeid tuleb kalibreerida vähemalt iga kahe aasta järel akrediteeritud laboratooriumis asjakohase kalibraatoriga. 6.2. Kalibreerimine Enne ja pärast iga mõõtmist peavad mõõteseadmed olema kalibreeritud akustilise kalibraatoriga standardi IEC 60942 või mõne teise samaväärse standardi nõuete kohaselt. Soovitatav on, et seadmeid kalibreeritakse ka pikema perioodiga mõõtmiste ajal regulaarselt. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida standardi IEC 60942 või mõnele teise samaväärse standardi nõuete kohaselt vähemalt üks kord aastas ning kalibreerimise kuupäev tuleb mõõtmisprotokollis dokumenteerida. 7. Mikrofoni asukoht 7.1. Mikrofoni asukoht liiklusmüra mõõtmisel Välisõhus levivat müra on võimalik mõõta mikrofoni kolme asetusega: nn vabaväli, heli kahekordne peegeldus ehk +6 dB, koherentne peegeldus ehk +3 dB. Kui punktide 7.3–7.5 nõudeid ei ole võimalik täita, tuleb mõõtmised teha 2. lisas kirjeldatud meetodi alusel. 7.2. Mikrofoni kõrgus Siseruumide müra arvutamiseks mõõdetakse välisõhus levivat mürataset 1. korruse akna 2/3 kõrgusel aknalauast arvestades. Aedade, parkide, haljasalade, puhkealade jne mürataset peab mõõtma kõrgusel 1,5–2 m. Märkus: erinevus liiklusmüra tasemete vahel kõrgustel 1,5 m ja 2 m on tavaliselt suurusjärgus 0,5 dB, kumb müratase on suurem, sõltub pinnasest ja ümbritsevast keskkonnast. 7.3. Vabaväli Vabavälja korral on mikrofoni kaugus kõigi heli peegeldavate pindadeni vähemalt kaks korda suurem kui mikrofoni kaugus teest. 7.4. Kahekordne peegeldus ehk +6 dB Kui mõõteseadme mikrofon asub tasasel tugevast materjalist (betoon, kivi, klaas, puit või muu sarnane materjal) fassaadi pinnal, on mõõdetud müratase tegelikust müratasemest 6 dB võrra suurem. Sellisel pinnal mõõtmisel peab fassaad olema tasane  0,05 m mikrofonist 1 m raadiuses ja mikrofoni kaugus fassaadi servadest peab olema rohkem kui 1 m. Punktis 11 on kirjeldatud, kuidas mõõta müra ebatasasel fassaadil. 7.5. Koherentne peegeldus ehk +3 dB Mikrofon peab asuma fassaadist 0,5 m eespool. Sellisel juhul ekvivalentne või mõõdetud maksimaalne müratase erineb vähem kui 1 dB tegelikust müratasemest, millele on liidetud 3 dB. Fassaad peab olema tasane  0,3 m raadiuses mikrofonist ja mikrofoni ei tohi asetada kohtadesse, kus pindadevaheline mitmekordne heli peegeldus mõjutab mõõdetava heli omadusi. Mikrofoni kaugus vertikaalsete pindadeni peab olema vähemalt 2 m ja horisontaalse pinnani vähemalt 1 m. Aknaid loetakse fassaadi osaks. Mõõtmise ajal peavad aknad olema suletud, väike ava mõõteseadmete voolujuhtmete jaoks on lubatud. 8. Mõõtmistingimused 8.1. Liiklus Mööduvate sõidukite arvu tuleb loendada punkti 5 kohaselt. Vajaliku arvu sõidukite põhjustatud mürataseme esindusliku mõõtmistulemuse saamiseks tuleb mõõtmised teha punkti 9 kohaselt. Mõõtmisprotokollis tuleb märkida mõõdetavat müra mõjutavad kiiruspiirangud. Mööduvate sõidukite keskmist kiirust tuleb hinnata, kasutades radarseadet või määrates juhuslikult valitud sõidukite kiirust kindla pikkusega teelõigu läbimiseks kulunud ajaga. Kui mõõtmise ajal on kasutusel naastrehvid, peab see olema mõõtmisprotokollis märgitud. 8.2. Tee ja pinnas Müra mõõtmise ajal peab tee olema kuiv ning teega piirnev ala lume- ja jäävaba, pinnas ei tohi olla külmunud ega liiga märg, muidu tuleb pinnast eraldi hinnata. Mõõtmisprotokollis peavad olema märgitud teekatte liik ja vanus. Liiklusmüra mõõtmisi saab teha ainult siis, kui teepind ei ole liiga külm ega liiga soe, seega mitte külmunud pinnase korral ega soojal selgel suvepäeval. 8.3. Ilmastikutingimused Liiklusmüra mõõtmisi võib teha valemi (6) tingimusi täites igasuguste ilmastikutingimuste korral. hs + hr ≥0,1 d (6), kus hs on teepinna kõrgus ja hr on vastuvõtja kõrgus ümbritsevast maapinnast, d on vahemaa maantee keskjoonest vastuvõtjani. Kui valemi (6) tingimused ei ole täidetud, eristatakse nn kõrget ja nn madalat olukorda 8.3.1. Kõrge olukord Olukord on kõrge, kui teepind on 1,5 m või rohkem ümbritsevast maapinnast kõrgemal ja vastuvõtja ei ole varjestatud: kui d ≤50 m, saab mõõtmisi teha ilmastikutingimuste piiranguteta (vaata punkti 5.4), kui 50 <d ≤100 m: tuul peab puhuma tee poolt risti mõõtepunkti, müra mõõdetakse selge ilmaga 2 m kõrgusel maapinnast tuule kiirusel vähemalt 1,5 m/s ning pilvise ilma korral tuule kiirusel vähemalt 1 m/s. Märkus 1: mikrofoni võib asetada 4 m kõrgusele või kõrgemale ning kõrge olukord on ka juhul, kui teepind on maapinnast vähem kui 1,5 m kõrgemal. Märkus 2: tuule kiirust võib mõõta, kasutades lihtsaid seadmed või käesoleva lisa punktis 12 toodud juhiseid. 8.3.2. Madal olukord Olukord on madal, kui teepind on ümbritsevast maapinnast vähem kui 1,5 m kõrgemal või kui vastuvõtja on varjestatud: kui d ≤25 m: mõõtmisi saab teha ilmastikutingimuste piiranguteta, kui 25 < d ≤100 m: peab tuule kiirus olema mõõdetud 2 m kõrgusel maapinnast selge ilmaga alates tuule kiirusest 2 m/s ja pilves ilmaga alates 1,5 m/s. Märkus 3: tuule kiirust võib mõõta, kasutades lihtsaid seadmed või või käesoleva lisa punktis 12 toodud juhiseid. 8.3.3. Üle 100 m kaugusel maanteest Kaugemal kui 100 m maanteest tehakse mõõtmised lisas 2 esitatud meetodi kohaselt. 9. Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus sõltub mõõtmise ajavahemikust, liikluse intensiivsusest ja teistest müra levikut mõjutavatest tingimustest ning määramatust saab määrata valemiga (7), kus σ on mõõtmistulemuste standardhälve, mis on arvutatud valemiga (8). Kui mõõtmised on tehtud intensiivse liiklusega tee lähedal, on mõõtemääramatus ~2 dB ning 50–100 m kaugusel maanteest, ~4 dB. 𝛿  = 1.65 σ  (7). Summaarne standardhälve koosneb mõõteseadme, sõidukite erinevuse, peegelduse ja ilmastikutingimuste standardhälvetest. Summaarne standardhälve arvutatakse: 𝜎 = √𝜎𝑖 2 + 𝜎𝑘 2 + 𝜎𝑚 2 + 𝜎𝑟 2 (8). Mõõteseadmest tingitud standardhälve σi on väiksem kui 1 dB tingimusel, et mõõteseade on nõuetekohaselt hooldatud, kontrollitud ja kalibreeritud. Sõidukite müra erinevused σk sõltuvad üksiku sõiduki müra erinevustest võrreldes üldise müra tasemega ning mõõtmise jooksul möödunud sõidukite arvust. Kui mõõtmise ajal on möödunud 100 sõidukit, on σk ≅1 dB, ja kui 500 sõidukit või rohkem, on σk 0,5 dB või väiksem. Punktis 7 määratud mikrofoni asukohas heli peegeldumisest tingitud standardhälve σr on väiksem kui 1 dB. Ilmastikutingimustest tingitud varieerumise σm võib jätta arvestamata, kui kogu pinnas tee ja mõõteseadme vahel on tihe ja punktis 8.3 sätestatud tingimused on täidetud. Kui osa pinnast tee ja mikrofoni asukoha vahel on poorne, siis σm = 1,5–2 dB. 10. Ekvivalentse mürataseme määramine Kogu päeva, õhtu või öö kestvale mõõtmise alternatiivina võib teha mõõtmisi lühemate ajavahemike jooksul, loendades kõik mööduvad sõidukid kategooriate kaupa. Seejärel saab taandada lühema perioodi liiklustingimused keskmise liikluse tingimustele valemitega (9)– (12): Rasked sõidukid: LAE (10 m) = ⟨ 80,5 + 30 log ( 𝑣 50 ) ; 50 ≤ 𝑣 ≤ 90 𝑘𝑚/ℎ 80,5 ; 30 ≤ 𝑣 ≤ 50 𝑘𝑚/ℎ (9). Kerged sõidukid: LAE (10 m) = ⟨ 73,5 + 25 log ( 𝑣 50 ) ; 𝑣 ≥ 40 𝑘𝑚/ℎ 71,1 ; 30 ≤ 𝑣 ≤ 40 𝑘𝑚/ℎ (10). Liiklusvoog: LAeq, 1h (10 m) = 10 𝑙𝑜𝑔 1 3600 [𝑛𝑟𝑎𝑠𝑘𝑒 ∙ 10 𝐿𝐴𝐸,𝑟𝑎𝑠𝑘𝑒 10 + 𝑛𝑘𝑒𝑟𝑔 ∙ 10 𝐿𝐴𝐸,𝑘𝑒𝑟𝑔 10 ] (11), kus nraske ja nkerge on sõidukite keskmine arv tunnis (vastavalt rasked ja kerged sõidukid). LAeq arvutatakse aasta keskmise liiklusvoo (YDT) ja mõõtmise ajal loetletud tegeliku liiklusvoo (MTT) kohta, tulemuse arvutamiseks kasutatakse valemit (12): LAeq, MEAS, YDT = LAeq, AME, MTT + (L1, YDT - L1, MTT) (12), kus LAeq, MEAS, YDT = mõõdetud ekvivalentne müratase taandatud aasta keskmisele liiklustihedusele, LAeq, MEAS, MTT = mõõdetud ekvivalentne müratase mõõtmise ajavahemikul, L1, YDT = ekvivalentse mürataseme L1 väärtus, mis on arvutatud valemiga (11) aasta keskmisele liiklustihedusele, L1, MTT = ekvivalentse mürataseme L1 väärtus, mis on arvutatud valemiga (11) mõõtmise ajavahemiku liiklusintensiivsuse põhjal. Näide: MTT 30 minuti jooksul on mõõdetud LAeq30min = 67,3 dB, 600 sõidukit, nendest 22% raskeveokeid, keskmine kiirus 54 km/h, arvutus: L1,MTT = 72,5 dB YDT 16 000 sõidukit, 16% raskeveokeid, keskmine kiirus 52 km/h, arvutus: L1,YDT = 68,8 dB LAeq, MEAS, YDT = 67,3 + (68,8-72,5) = 67,3 - 3,7 dB = 63,6 dB Märkus: valemid (31)–(34) eeldavad, et mõõtmise ajal olid liiklus- ja sõidutingimused esinduslikud iseloomustama päeva keskmist liiklusmüra. Mõõtmisi ei ole soovitav teha tipptundidel. 11. Mõõtmisprotokollis esitatav teave Mõõtmisprotokolli eesmärk on dokumenteerida mõõtmise tulemused, määramatus ja tingimused selliselt, et vajaduse korral oleks võimalik mõõtmisi samadel tingimusel korrata. Mõõtmisprotokolliga kinnitatakse, et mõõtmised on tehtud kasutatud meetodi kohaselt. Mõõtmisprotokoll peab sisaldama järgmisi andmeid, kui need on asjakohased: 1) mõõtmiskoha plaan, millel on näidatud tee ja mikrofoni asukoht, ümbritsevad hooned, maastik ja taimestik, mõõteskaala ja põhjasuund; 2) mõõtmiskoha ümbruse kirjeldus näidates mikrofoni asendi, tee, hooned, maastiku, peegeldavad pinnad jne; 3) müra salvestamise ja andmete analüüsimise seadmed, nende tüüp, mark, mudel ja viimase kontrolli aeg; 4) kalibreerimisseadmed; 5) mõõtmise kellaaeg (ajavahemik) ja kuupäev; 6) ilmastikutingimused mõõtmise ajal: tuule kiirus ja suund, tuule kiiruse komponent, pilvkate, õhuniiskus ja -temperatuur, kasutatud seadmed, mõõtmiskohad, mõõtmiskõrgus; 7) liiklust iseloomustavad näitajad: sagedus kategooriate kaupa, raskeveokite osa, kiirusepiirang ja hinnanguline keskmine sõidukiirus, liikluse iseloom, vabavool, seisakud, naastrehvide kasutamine; 8) aasta keskmine liiklussagedus; 9) ekvivalentse mürataseme arvutamine; 10) teed iseloomustavad näitajad: teekatte tüüp, vanus ja seisund; teekalle, laius ja sõiduradade arv; valgusfoori või muu liiklust reguleeriva vahendi asukoht; 11) taustamüra: allikad, ekvivalentne müratase, sagedusspekter (kui mõõdetakse oktaavribades), ajaline muutumine; 12) mõõdetud müratasemed Ld, Le, Ln, LAeq,24h jne ning määramatus; 13) arvutustulemustega saadud peegelduste mõju; 14) müra mõõtnud labori ja töötaja nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress; 15) müra mõõtmise tellija nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress. Märkus: punktides 1 ja 2 nimetatud teabe võib esitada ümbrust hästi iseloomustavate fotodega. 12. Tuule kiiruse hindamine Märkus: tuule kiirus on arvutatud 10 m kõrgusel, eeldades logaritmilist tuuleprofiili ja pinnase konarlikkuse kõrgust z0 = 0,02 m. Tuule (erinevate) kiirus(t)e omadused. Omadus Maismaal Veekogul Tuule kiirus [m/s] 2 m kõrgusel Tuulevaikus Suits tõuseb vertikaalselt Veepind peegelsile 0,0–0,2 Vaikne tuul Suits kaldub kõrvale, näitab tuule suunda, tuulelipp ei reageeri Väike värelus veepinnal 0,2–1,1 Kerge tuul On tunda tuult vastu nägu, puude ja põõsaste väikesed lehed liiguvad, lipud ja tuulelipud näitavad tuule suunda Mõningane madal lainetus 1,2–2,4 Nõrk tuul Lehed ja väikesed oksad liiguvad pidevalt, lipud ja tuulelipud lehvivad lahtiselt Tuntav lainetus, tekivad klaasjad vahuharjad 2,5–4,0 Mõõdukas tuul Tolm, lumi, paberitükid lendlevad, keskmised oksad ja väiksemad puuharud liiguvad Märgatavad lained, laineharjad hakkavad murduma 4,1–5,9