Regulation No. 2 of 2009 of Minister of the Environment on forest management guide

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.09.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 31.08.2018, 8 Metsa korraldamise juhend Vastu võetud 16.01.2009 nr 2 RTL 2009, 9, 104 jõustumine 26.01.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 18.11.2015 RT I, 24.11.2015, 1 27.11.2015 15.02.2017 RT I, 22.02.2017, 10 25.02.2017 28.08.2018 RT I, 31.08.2018, 7 03.09.2018 Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 11 lõigete 3 ja 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA EESMÄRK § 1. Määruse reguleerimisala Metsa korraldamise juhend sätestab metsa kaardistamise tingimused, metsa inventeerimise eesmärgid ja metoodika, metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded, metsa raiemahu arvestamise metoodika ja metsamajandamiskava koostamisele esitatavad nõuded. § 2. Metsa inventeerimise eesmärk Metsa inventeerimise eesmärgid on: 1) andmete kogumine metsade iseloomu ja seisundi ning nende paiknemise ja varude suuruse kohta; 2) vajaliku alginformatsiooni kogumine metsaomaniku nõustamiseks ja metsamajandamiskava koostamiseks. 2. peatükk METSA KAARDISTAMISE TINGIMUSED § 3. Kaardistamisele esitatavad nõuded (1) Metsa kaardistamisel kasutatakse L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi. (2) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (3) Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriüksuse plaan. (4) Metsade kaardistamisel kasutatakse eraldiste piiritlemiseks, põhikaardi situatsiooni täpsustamiseks, põhikaardil puuduvate situatsioonielementide asukoha määramiseks, topograafilise situatsiooni tunnetamiseks ning välitöödel orienteerumiseks, aero- või ortofotosid. (5) Kaardistamise tulemusena koostatakse metsaeraldiste kaardikiht, mis sisaldab vähemalt eraldiste piire ja numbreid. Metsa korraldamise juhend Leht 1 / 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/13124148 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/131082018007 https://www.riigiteataja.ee/akt/./dyn=131082018008&id=129062018032!pr11lg3 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 § 4. Metsaeraldis (1) Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus on eraldis. Eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks. Eraldiste piirid kantakse metsakaardile metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud kuni 15 m laiuse mittemetsamaakõlvikuga. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (2) Eraldise pindala alampiir on ümardatult 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. (3) Metsaeraldiste piirid kaardistatakse 10 meetri täpsusega. (4) Metsaeraldise pindala arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide alusel ja esitletakse metsainventeerimise andmetes hektarites vähemalt kümnendkohaga, kusjuures selle pindala sisse ei kuulu eraldist läbivate rohkem kui 4 m laiuste kraavide, teede, sihtide jm joonobjektide alla jääv maa. Kokkuveoteede alla jääv maa, olenemata teede laiusest, arvestatakse eraldise pindala sisse. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] 3. peatükk METSA INVENTEERIMISE METOODIKA § 5. Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega (1) Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega seisneb metsa eraldise kaardistamises, eraldisel puistu takseertunnuste määramises ning takseertunnuste ja muude käesolevas juhendis nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises. (2) Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega. (3) Keskkonnaministeeriumi valitseda olevas riigimetsas jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede, jõgede, ojade või teiste joonelementidega eraldatud kvartaliteks. Muude metsade kvartaliteks jagamine ei ole vajalik, kui metsaosa suurus võimaldab eraldiste numbrite järjestusest loogiliselt aru saada. § 6. Metsaeraldise moodustamine (1) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (2) Eraldise moodustamine kuni latiealiste puistute arenguklassi kuuluva puistuga (kaasa arvatud) kaetud metsamaast on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja puistu erineb naabereraldisest vähemalt ühe takseertunnuse poolest järgmises ulatuses: [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] 1) arenguklass on erinev, välja arvatud juhul, kui peapuuliigi keskmise kõrguse vahe naabereraldisest on alla 3 meetri; 2) peapuuliik on naabereraldisest erinev; 3) peapuuliigi päritolu on naabereraldisest erinev. (3) Keskealisest või vanemast puistust eraldise moodustamine on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja puistu erineb naabereraldisest vähemalt ühe takseertunnuse osas järgmises ulatuses: 1) arenguklass on naabereraldise omast erinev, välja arvatud juhul, kui peapuuliigi keskmise vanuse erinevus on 10 aastat või vähem; [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 2) peapuuliik on naabereraldisest erinev; 3) peapuuliigi tekkeviis on naabereraldisest erinev; 4) mõne puuliigi esimese rinde koosseisukordaja erineb naabereraldise koosseisukordajast vähemalt 25 protsendipunkti võrra; [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 5) esimese rinde täius erineb naabereraldise omast vähemalt 20 protsendipunkti võrra; [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 6) peapuuliigi keskmine kõrgus erineb naabereraldise omast rohkem kui 15% ja mitte vähem kui 3 m võrra; [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 7) naabereraldiste metsakasvukohatüübid ei asetse ordinatsiooniskeemil kõrvuti või kuuluvad metsakasvukohatüübi eri rühmadesse. Nõue ei kehti kuni 20 m laiuste üleminekuribade kohta. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (4) Eraldise moodustamine on kohustuslik alates pindalast 0,2 ha, kui sellel alal kasvava puistu arenguklass on muu metsamaa omast erinev ja peapuuliigi vanus erineb naabereraldiste peapuuliikide vanusest enam kui 20 aasta võrra. Leht 2 / 9 Metsa korraldamise juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (5) Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab eelistatult kvartali või kinnistu loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kui kinnistu koosneb mitmest maatükist, nummerdatakse eraldised maatükkide kaupa. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] § 7. Metsaeraldise kirjeldamine (1) Eraldise kirjeldamisel on kohustuslikud järgmised takseertunnused: [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] 1) kvartali number (kui see on olemas); 2) eraldise number; 3) eraldise pindala; 4) peapuuliik; 5) arenguklass; 6) tuleohuklass; 7) metsakasvukohatüüp; 8) kuivenduse tunnus; 9) boniteediklass; 10) kõrgusindeks (H100). (2) Puistutes alates noorendike arenguklassist tuleb märkida hektaritagavara, alates latimetsadest ka tagavara juurdekasv hektaril. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (3) [Kehtetu -RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (4) [Kehtetu -RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (5) [Kehtetu -RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (6) Kasvava metsa takseertunnused rinnetes kirjeldatakse puistuelementide viisi. Puistuelement on puuliigi ühesuguse tekkeviisi ja vanusega põlvkond. Lagedal ja selguseta alal käsitletakse üksikpuude rinde elementi puistuelemendina. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (7) Takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsendused. Metsa majandamise kitsenduste aluseks on õigusaktid või planeeringud. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] § 8. Metsaeraldist iseloomustavate takseertunnuste määramine või arvutamine (1) Arenguklass määratakse vastavalt lisas 3 esitatud kriteeriumitele. (2) Tuleohuklass määratakse enamuspuuliigi alusel vastavalt lisas 4 esitatud tabelile. (3) Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja taimkatte alusel. Mullaliigi määramiseks kasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse kasvukohatüüp puiste koostise järgi. Metsakasvukohatüüpide nimistu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 6. (4) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (5) Kuivenduse tunnus määratakse, kui kuivendus mõjutab mulla veerežiimi ja metsa kasvu. Kuivendamise tunnus (K) on koos metsakasvukohatüübiga esitatud lisas 6. (6) Boniteediklass arvutatakse enamuspuuliigi valitseva elemendi põhjal käesoleva juhendi lisas 10 esitatud valemi järgi. Lagedatele ja selguseta aladele määratakse boniteediklass kasvukohatüübi järgi, lähtudes lisas 7 esitatud tabelitest. [RT I, 31.08.2018, 7- jõust. 03.09.2018] (7) Kõrgusindeks (H100) meetrites arvutatakse enamuspuuliigi valitsevale elemendile. Kõrgusindeksi arvutamise mudel on esitatud lisas 10. Kuni 15-aastastes puistutes määratakse kõrgusindeksiks boniteediklassi kõrguste vahemiku keskväärtus, lähtudes lisas 7 esitatud tabelist. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (8) Eraldise tagavara arvutatakse puistuelementide ja rinnete viisi tihumeetrites hektari kohta. Eraldi arvutatakse esimese, teise ja üksikpuude rinde tagavara. Metsa korraldamise juhend Leht 3 / 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/131082018007 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 (9) Eraldisel hinnatakse silmamõõduliselt surnud puude ja lamapuidu tagavara tihumeetrites hektari kohta. Surnud puude ja lamapuidu määramine on kohustuslik, kui seda on vähemalt 20 tihumeetrit hektari kohta. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (10) Eraldisel kirjeldatakse metsakahjustused. Kahjustuste kirjeldamine on kohustuslik, kui kahjustatud on vähemalt 25% esimese rinde või 50% teise rinde puudest. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (11) Takseerkirjelduses fikseeritakse eraldisel viimasel 10 aastal tehtud metsamajandustööd, märkides töö liigid ja tööde tegemise aastad (kui need on tuvastatavad). (12) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (13) Liitus määratakse põõsarindel võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (14) Kui eespool kirjeldatud näitajad ei iseloomusta metsaeraldist piisavalt, lisatakse kirjeldusse eraldise olulised iseärasused. Iseärasuste klassifikaator on esitatud lisas 9. § 9. Rinded (1) Rinnete olemasolu määratakse puistu ehituse järgi. Rinnete loetelu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 2. Puistus eristatakse: 1) esimene rinne ehk puistu põhirinne, millel on puistus suurim kõrgus ning mille täius alates latimetsade arenguklassist on vähemalt 30%. Noorendiku korral peavad olema täidetud lisas 3 esitatud minimaaltingimused. Selguseta alal kasvavat metsauuendust kirjeldatakse sarnaselt esimese rindega, kuid rinde koodi ei märgita; [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] 2) teine rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ja on vähemalt 4 m. Teise rinde kirjeldamine on kohustuslik alates täiusest 15%. Noorendikes teist rinnet ei kirjeldata. Teise rindena ei kirjeldata enamuspuuliigi sama vanu kasvus alla jäänud puid; [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] 3) järelkasvu rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu. Järelkasvu rinde keskmine kõrgus on kuni 4 m. Üle 4 m kõrgune rinne võib olla järelkasv, kui selle keskmine kõrgus on alla 25% esimese rinde kõrgusest. Järelkasvu rinnet kirjeldatakse alates latiealisest metsast; 4) üksikpuude rinne, mis on madala täiusega (alla 30%) ning koosneb põhirindest kõrgematest ja vanematest puudest. Üksikpuudena kirjeldatakse ka puid, mis oma vanuse või dimensioonide poolest vastavad vähemalt latiealise puistu kriteeriumitele. Üksikpuude rinde kirjeldamine on kohustuslik, kui nende tagavara on vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta ja neid puid on vähemalt 20 hektari kohta. Alates keskealiste puistute arenguklassist peab üksikpuude rinde valitseva puistuelemendi kõrgus olema vähemalt 30% kõrgem enamuspuuliigi kõrgusest. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (2) Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik, kirjeldatakse esimest rinnet põlvkondade viisi. Põlvkondi tuleb eristada, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 40 aastat. Põlvkondi võib eristada, kui nende vanuse erinevus on enam kui 20 aastat või vähemalt kahekordne. Põlvkonnana ei kirjeldata noorendiku dimensioonidele vastavaid puid. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (3) Vajaduse korral võib kirjeldada põõsarinnet, mille hulka loetakse ka alusmets. Rinde kirjeldamisel märgitakse vähemalt valitsev põõsa- või puuliik, rinde keskmine kõrgus ja liitus. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] § 10. Rinnete viisi arvutatavad ja määratavad takseertunnused (1) Esimese rinde kõrguseks loetakse rinde enamuspuuliigi kõrgust. (2) Rinde hektaritagavara arvutatakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistu esimese ja teise rinde hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning täiuse või rinnaspindala või puude arvu alusel. Üksikpuude rinde hektaritagavara arvutatakse üksikpuude mahu ja arvu alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad standardtabelid ja matemaatilised mudelid on esitatud lisas 11. (3) Puistu esimese rinde tagavara juurdekasv arvutatakse summeerides puistuelementide tagavara juurdekasvud. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid ja tingimused on esitatud lisas 12. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas. (4) Puistu esimese ja teise rinde täius arvutatakse alates latimetsade arenguklassist rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt. Normaalrinnaspindalade summana kasutakse lisas 13 esitatud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel koostatud mudelit. (5) Puude arvu hektaril kasutatakse selguseta ala ja noorendike arenguklassi ning üksikpuude ja järelkasvu rinde kirjeldamiseks. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt. Leht 4 / 9 Metsa korraldamise juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 (6) Tagavara ja täius arvutatakse iga rinde kohta eraldi metsaelementide viisi, sealjuures täius arvutatakse osatäiuste summana kogu rinde kohta. § 11. Puuliigid ja peapuuliik (1) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (2) Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud jalakas, künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide korral märgitakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Põõsaliike võib kasutada ainult põõsarinde (alusmetsa) kirjeldamisel. Puu- ja põõsaliikide nimistu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 14. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (3) Peapuuliik on kasvukohatingimusi, puistu koosseisu ja seisundit arvestades majanduslikult kõige enam sobiv esimese rinde puuliik. (4) Enamuspuuliik on esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Üldjuhul on enamuspuuliik ka peapuuliik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel. Kui võrdse tagavaraga on kaks või enam puuliiki, määratakse enamuspuuliigiks kasvukohale sobivam puuliik. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (5) Kui latiealises puistus on enamuspuuliigiks puuliik, mis ei ole selle kasvukoha eelistatud puuliik või kui enamuspuuliik ei sobi peapuuliigiks oma seisundi tõttu, määratakse peapuuliigiks selleks sobivam puuliik, kui selle tagavara on vähemalt 40% puistu esimese rinde tagavarast. Kasvukohatüüpides eelistatud puuliigid on loetletud lisas 15. (6) Selguseta aladel ja noorendikes määratakse peapuuliigiks sellele kasvukohale sobivaim puuliik, eeldusel, et tema võimalik osakaal puistu keskealiste puistute arenguklassi jõudmisel on vähemalt 50% selle esimese rinde tagavarast. Kui sobivaima puuliigi arvukus on eelneva tingimuse täitmiseks liiga väike, määratakse peapuuliigiks mõni muu piisava arvukusega sellele kasvukohale sobiv puuliik. Lagedatel aladel määratakse peapuuliigiks puuliik, millele on suunatud eraldise edasine majandamine. (7) [Kehtetu -RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (8) [Kehtetu -RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] § 12. Puistuelementide viisi määratavad takseertunnused (1) Iga puistuelemendi kohta märgitakse lisaks puuliigile koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter ja olemasolu korral metsakahjustused. (2) Puistuelemendi koosseisukordaja määratakse puistuelemendi tagavara suhtena rinde üldisesse tagavarasse. Selguseta alade ja noorendike esimese rinde kirjeldamisel ning järelkasvu rindel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Põõsarindel koosseisukordajaid ei määrata. Koosseisukordajad määratakse protsentides. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (3) Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid liigitatakse tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks. Kultiveeritud puuliigid liigitatakse kultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (4) Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperdihinnangu alusel. Kultiveeritud puistuelementide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi. (5) Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrgusi. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab puistuelemendi puude keskmisele rinnasdiameetrile. (6) Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude rinnasdiameetreid. (7) Metsakahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustuse põhjus. Kui kahjustatud on elavaid puid, siis märgitakse lisaks kahjustatud puistuelement ja kahjustuse osakaal protsentides. Kuni latimetsa arenguklassini märgitakse kahjustatud puude osakaal protsentides ning alates keskealise metsa arenguklassist kahjustatud puude tagavara osakaal protsentides. Kui kahjustatud puud on hukkunud, tuleb märkida surnud puude või lamapuidu tagavara. Kahjustuste loetelu on esitatud lisas 16. Metsa korraldamise juhend Leht 5 / 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (8) Alates latimetsadest on esimeses rindes kohustuslik kirjeldada puistuelemente, mis moodustavad vähemalt 10% esimese rinde tagavarast. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] § 13. Puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavad nõuded (1) Ülepinnalise takseerimise korral ei tohi esimese rinde puistuelementidel, mille tagavara moodustab vähemalt 20% esimese rinde tagavarast, kõrguse, rinnasdiameetri ja vanuse määramise viga olla suurem kui: [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 1) kuni 20 m kõrguse määramisel 2 m, üle 20 m kõrguse määramisel 10%; 2) kuni 20 cm-se rinnasdiameetri määramisel 2 cm, üle 20 cm-se rinnasdiameetri määramisel 10%; 3) vanuse määramisel kuni 40-aastastel puistuelementidel 5 aastat, 41- kuni 100-aastastel puistuelementidel 10 aastat ja üle 100-aastastel puistuelementidel 15% vanusest. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (2) Ülepinnalise takseerimise korral ei tohi esimese rinde puistuelementidel koosseisukordaja määramise viga olla suurem kui: 1) alates latimetsadest 15 protsendipunkti; 2) noorendikes ja selguseta aladel 25 protsendipunkti. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (3) Alates latimetsade arenguklassist ei tohi ülepinnalise takseerimise korral rinde rinnaspindala määramise viga olla suurem kui: 1) kuni 20 m2/ha rinnaspindala määramisel 3 m2/ha, üle selle 15%. (4) Esimese rinde tagavara viga ei tohi ületada keskealistes ja vanemates puistutes 20% ning latimetsades 30%. (5) Kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse ja rinnaspindala määramise süstemaatiline viga ei tohi olla suurem kui 10% ja tagavara arvutamise süstemaatiline viga mitte suurem kui 10%. (6) Juhul kui takseertunnuste määramise täpsuse osas on tekkinud vaidlus, tehakse mõõdistamine, mille tulemus võetakse vaidluse lahendamisel aluseks. Mõõdistamine peab olema sellise täpsusega, et takseertunnuste määramise viga ei ole suurem kui 50% käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud lubatud vea piirist. (7) Selguseta aladel, noorendikes ning üksikpuude- ja järelkasvurindel ei tohi puude arvu määramise viga olla suurem kui 50%. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (8) Kahjustuse protsendi määramise viga ei tohi olla enam kui 15 protsendipunkti, kui kahjustatud on kogu puistu või kahjustatud on esimese rinde puistuelement, mis moodustab vähemalt 20% esimese rinde tagavarast või puude arvust. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] 4. peatükk METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMISE NÕUDED [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] § 14. Metsa kasutamise võtete kavandamise alused (1) Metsa kasutamise võtete kavandamisel lähtutakse eraldise seisundist ja metsa majandamise kitsendustest. (2) Vastavalt metsa majandamise eesmärgile kavandatakse metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsakaitse soovitused ja elustiku mitmekesisuse säilitamise abinõud. § 15. Metsa uuendamine (1) Metsa uuendamiseks kavandatakse «Metsaseaduse» § 24 lõikes 2 loetletud võtteid. (2) Puuseemnete külvamise või puude istutamise kavandamisel märgitakse külvi- või istutuskohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid. § 16. Uuendusraied (1) Lageraie sihitus kavandatakse üldjuhul vastu valitsevaid tuuli idast läände või põhjast lõunasse. (2) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] Leht 6 / 9 Metsa korraldamise juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 (3) Turberaied kavandatakse lähtuvalt metsa majandamise eeskirja või teistest metsa majandamist reguleerivate õigusaktide nõuetest. (4) Uuendusraie kavandamisel märgitakse raie liik ja puistuelementide kaupa tagavara väljaraie protsent. § 17. Metsa kasvatamine (1) Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted: 1) valgustusraie; 2) harvendusraie; 3) sanitaarraie; 4) valikraie; 5) laasimine; 6) veerežiimi reguleerimine. (2) Valgustusraiet kavandatakse lagedatel aladel, selguseta aladel ja kuni 8 cm-se (kaasa arvatud) keskmise rinnasdiameetriga puistutes. (3) Harvendusraietel raiutava puidukoguse (väljaraie protsendi) kavandamisel arvestatakse ka kokkuveoteedelt raiutavat tagavara. (4) Harvendusraiet ei kavandata: 1) väljaraiega alla 5% puistu tagavarast; 2) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (5) Harvendusraiel märgitakse puistuelementide kaupa väljaraie protsent. Maksimaalne kavandatav väljaraie puistu esimesest rindest koos kokkuveoteedelt raiutud puiduga on 40% rinde raie-eelsest tagavarast. Harvendusraiet võib kavandada 6 cm või suurema rinnasdiameetriga puistutes. (6) Metsamajandamiskava 10-aastaseks kehtivusperioodiks ei ole soovitatav kavandada eraldise kohta rohkem kui kaks harvendusraiet. (7) Valikraie kavandatakse hoiu- või kaitseala ja kaitsealuse liigi kaitsekorralduskava, püsielupaigas kaitsekorra ning kaitsealuse liigi elu- või kasvukohas tegevuskava alusel või metsa majandamise eeskirjas sätestatud tingimustel. Valikraiel märgitakse puistuelementide kaupa väljaraie protsent. (8) Raie kavandamisel määratakse kas raiejärjekord või raieaasta. Raiejärjekord määratakse vastavalt otstarbekusele kas kiire, esimene (1–5 a jooksul) või teine (6–10 a jooksul). (9) Metsa majandamise võtete kavandamisel kasutatavad klassifikaatorid on esitatud lisas 17. 5. peatükk METSA RAIEMAHU ARVUTAMISE METOODIKA § 18. Raiemaht (1) Metsa raiemahu määramisel lähtutakse õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest. (2) Kasvava metsa raiemaht on uuendus-, harvendus-, sanitaar- ja valikraiele määratud puistu pindala hektarites ja raiele kavandatud puude tagavara tihumeetrites. § 19. Arvestuslank (1) Riigimetsa majandajal, kelle metsamaa pindala on suurem kui 1000 ha, on uuendusraie pindala määramise aluseks arvestuslank. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (2) Arvestuslangi leidmiseks arvutatakse lisas 18 esitatud valemite järgi peapuuliikide kaupa männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute ning kõikide puuliikide summaarne küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, ühtlase kasutuse lank ning integraallank. Langid arvutatakse kitsendusteta majandatava metsa ja kitsendustega metsa kohta, kus on lubatud uuendusraie. [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] (3) Ühtlase kasutuse lank ehk normaallank arvutatakse jagades puuliigi kõigi puistute pindala keskmise lageraiet lubava vanusega, millele on lisatud 5 aastat. Metsa korraldamise juhend Leht 7 / 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 (4) Küpsuslank arvutatakse jagades kõigi puistute, kus vanuse või rinnasdiameetri järgi on lubatud uuendusraie, pindala kümnega. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (5) I vanuslank arvutatakse jagades vanuse või rinnasdiameetri järgi uuendusraieks lubatud ja valmivate puistute, mis saavad vanuse järgi raieküpseks 10 aasta pärast, pindala kahekümnega. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (6) II vanuslank arvutatakse jagades vanuse või rinnasdiameetri järgi uuendusraieks lubatud puistute ja lähima 20 aasta jooksul vanuse järgi raieküpsuse saavutavate puistute pindala kolmekümnega. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (7) Integraallank arvutatakse summeerides puistu vanuse ja raieküpsusvanuse suhtega kaalutud puistute pindalad. (8) Arvestuslank määratakse eksperdihinnangu alusel peapuuliikide kaupa, kusjuures summaarne arvestuslank ei tohi ületada suurimat arvutatud lanki. Peapuuliikide kaupa ei tohi uuendusraie pindala olla aastas suurem selle puuliigi arvutatud maksimaalsest langist, välja arvatud juhul, kui kavandatud uuendusraie pindala on majandamise kitsendustega metsas 3,0 ha või alla selle ning kitsendusteta metsas 5,0 ha või alla selle. Turberaie pindala osakaalu aluseks arvestuslangi määramisel on kavandatud raiejärkude arv. (9) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 6. peatükk METSAMAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED § 20. Metsamajandamiskava koostamise põhialused (1) Metsamajandamiskava koostatakse kehtivate või metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse esitatavate metsa inventeerimisandmete alusel. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (2) Metsamajandamiskava koostatakse: 1) eraomanduses oleva metsa jaoks kinnisasjade kaupa, ühe omaniku kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa või kinnisasjade omanike ühise taotluse alusel kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa; 2) riigimetsa jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. (3) Metsaomanikul on õigus osa võtta metsamajandamiskava koostamisest. (4) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (5) Metsamajandamiskavas sisalduva teabe õigsuse eest vastutab metsamajandamiskava koostanud metsakorraldustööde tegevusluba omav isik. § 21. Metsamajandamiskava koostisosad (1) Metsamajandamiskava peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) tiitelleht või metsakorraldusobjekti iseloomustus; 2) temaatilised kaardid, millel on kasutatud määruse lisas 1 esitatud leppemärke; 3) metsa takseerkirjeldus, mis on koostatud vähemalt määruse §-des 7–12 kirjeldatud takseertunnuste alusel; 4) metsa iseloomustavad koondtabelid; 5) kavandatud metsamajandustööde nimekirjad ja mahud. [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (2) [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] (3) Metsamajandamiskava võib lisaks eelkirjeldatule sisaldada ka täiendavat teavet, kui see aitab paremini esile tuua kava sisu ja soodustab metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist. § 22. Tiitelleht [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] § 23. Metsaplaanid [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] § 24. Takseerkirjeldus Leht 8 / 9 Metsa korraldamise juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] § 25. Koondtabelid ja metsa majandamise võtete nimekirjad [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 26. Rakendussätted (1) Käesolev määrus jõustub üldises korras. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] Lisa 1 Metsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid Lisa 2 Üldised klassifikaatorid [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 3 Arenguklassid [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 4 Metsa tuleohuklassid Lisa 5 [Kehtetu - RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 6 Metsakasvukohatüübid Lisa 7 Boniteerimistabelid [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 8 [Kehtetu -RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] Lisa 9 Eraldise olulised iseärasused Lisa 10 Kõrgusindeksi ja boniteediklassi arvutamise mudel Lisa 11 Tagavara ja täiuse arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid Lisa 12 Tagavara juurdekasvu arvutamine [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 13 Standardtabel Lisa 14 Puu- ja põõsaliigid [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 15 Eelistatud peapuuliigid kasvukohatüüpides Lisa 16 Puude kahjutused [RT I, 22.02.2017, 10- jõust. 25.02.2017] Lisa 17 Metsa majandamise võtete klassifikaatorid [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] Lisa 18 Arvestuslangi arvutamisel kasutatavad valemid [RT I, 24.11.2015, 1- jõust. 27.11.2015] Metsa korraldamise juhend Leht 9 / 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa1.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa2.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa3.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa4.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa6.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa7.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa9.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa10.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa11.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa12.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa13.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa14.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa15.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa16.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/122022017010 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa17.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/8201/8008/KKM 16012009 m2 Lisa18.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/124112015001 Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 1 Metsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid Metsakaardi leppemärkide klassifikaator Kood Leppe märk RGB kood Kirjeldus 1 255,0,0 katastriüksuse piir 2 0,0,0 Kõlvikupiir 3 0,0,0 majandamisüksuse piir 4 0,0,0 kvartali piir 5 0,0,0 eraldise piir 6 0,0,0 Visiir 7 0,0,0 / 0,0,255 kraav kuni 12 m laiuse trassiga 8 0,0,0 Pinnastee 9 0,0,0 Metsatee 10 153,51,0 Kruusatee 11 0,0,0 siht, trassi laius 6–10 m 12 0,0,0 metskonna kontor 13 → 0,0,255 Voolusuund 14 >< 0,0,0 Truup 15 0,0,255 tuletõrje veevõtukoht 16 0,0,0 eraldis jätkub üle joone Puistuplaani leppemärkide klassifikaator Kood Leppe märk RGB kood Puuliik Kirjeldus MA 255,219,196 (255,149,79) Mänd lagedad alad MS 255,219,196 (255,149,79) Mänd selguseta alad MN 255,219,196 Mänd noorendikud ML 255,184,138 Mänd latimetsad MK 255,149,79 Mänd keskealised metsad MV 255,114,21 Mänd valmivad ja küpsed metsad KA 240,199,240 (211,88,211) Kuusk lagedad alad KS 240,199,240 (211,88,211) Kuusk selguseta alad KN 240,199,240 Kuusk noorendikud KL 226,144,226 Kuusk latimetsad KK 211,88,211 Kuusk keskealised metsad KV 197,33,197 Kuusk valmivad ja küpsed metsad AA 191,255,255 (63,255,255) Kask lagedad alad AS 191,255,255 (63,255,255) Kask selguseta alad AN 191,255,255 Kask noorendikud AL 127,255,255 Kask latimetsad AK 63,255,255 Kask keskealised metsad AV 0,250,250 Kask valmivad ja küpsed metsad HA 191,255,191 (63,255,63) Haab lagedad alad HS 191,255,191 (63,255,63) Haab selguseta alad HN 191,255,191 Haab noorendikud HL 127,255,63 Haab latimetsad HK 63,255,63 Haab keskealised metsad Kood Leppe märk RGB kood Puuliik Kirjeldus HV 0,235,0 Haab valmivad ja küpsed metsad TA 207,207,207 (112,112,112) Tamm lagedad alad TS 207,207,207 (112,112,112) Tamm selguseta alad TN 207,207,207 Tamm noorendikud TL 160,160,160 Tamm latimetsad TK 112,112,112 Tamm keskealised metsad TV 65,65,65 Tamm valmivad ja küpsed metsad SA 196,226,231 (130,192,210) Saar lagedad alad SS 196,226,231 (130,192,210) Saar selguseta alad SN 196,226,231 Saar noorendikud SL 163,209,223 Saar latimetsad SK 130,192,210 Saar keskealised metsad SV 90,170,190 Saar valmivad ja küpsed metsad LA 227,194,255 (169,125,255) sanglepp lagedad alad LS 227,194,255 (169,125,255) sanglepp selguseta alad LN 227,194,255 sanglepp noorendikud LL 198,155,255 sanglepp latimetsad LK 169,125,255 sanglepp keskealised metsad LV 128,85,255 sanglepp valmivad ja küpsed metsad VA 255,255,191 (255,255,63) hall lepp lagedad alad VS 255,255,191 (255,255,63) hall lepp selguseta alad VN 255,255,191 hall lepp noorendikud VK 255,255,95 hall lepp keskealised metsad VV 240,240,0 hall lepp valmivad ja küpsed metsad TX 205,205,137 teised puuliigid SO 194,255,227 (255,255,255) sood PS 186,238,89 põõsastikud PA 154,194,146 põllu- ja aiamaad JJ 96,128,224 jõed ja järved XM 169,169,140 muud maad Metsamajandustööde plaani leppemärkide klassifikaator Kood Leppe märk RGB kood Kirjeldus LU 211,88,211 looduslikule uuenemisele jäetav lageraieala LK 240,199,240 (127,255,255) kultiveeritav lageraieala LL 240,199,240 (127,255,255) looduslikule uuendusele kaasaaitamisega lageraieala AR 127,255,255 aegjärkne raie HL 127,255,255 (211,88,211) häilraie VE 127,255,255 (211,88,211) veerraie VA 255,219,196 valgustusraie HR 255,149,79 harvendusraie SR 255,255,191 sanitaarraie VR 205,255,255 valikraie KU 191,255,191 kultiveerimine KH (0,0,255) kuivendussüsteemide hooldustööd LA (138,192,146) laasimine TR (255,0,0) tulekaitseribade rajamine MM (128,128,128) maapinna mineraliseerimine Kood Leppe märk RGB kood Kirjeldus TV (255,0,0) tuletõrje veevõtukoha rajamine HD (51,153,102) kultuuride hooldamine LM (102,255,51) looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud TE (128,0,0) metsatee ehitamine LP 189,33,13 lageraielangi piir 1 Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 3 ARENGUKLASSID Kood Nimetus Kirjeldus A Lage ala Ala, kus põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud metsataimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt 500 elujõulist metsataime hektari kohta. N Noorendik Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust või kõrgemat puud ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm (kaasa arvatud). L Latimets Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning kaalutud keskmise vanusega alla 1/2 kaalutud keskmisest küpsusvanusest. K Keskealine mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on üle kümne aasta väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus ½ küpsusvanusest või enam. V Valmiv mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on kümme või vähem aastat väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest. Y Küps mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on võrdne kaalutud keskmise küpsusvanusega või ületab selle. Kaalutud keskmise vanuse ja kaalutud keskmise küpsusvanuse arvutamise valemid ning küpsusvanused (raievanused) puuliigiti on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ paragrahvis 3. Puuliikide korral, millel metsa majandamise eeskirjas puudub küpsusvanus, kasutatakse küpsusvanuse väärtusena vanust 30 aastat. 1 Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 3 ARENGUKLASSID Kood Nimetus Kirjeldus A Lage ala Ala, kus põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud metsataimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt 500 elujõulist metsataime hektari kohta. N Noorendik Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust või kõrgemat puud ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm (kaasa arvatud). L Latimets Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning kaalutud keskmise vanusega alla 1/2 kaalutud keskmisest küpsusvanusest. K Keskealine mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on üle kümne aasta väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus ½ küpsusvanusest või enam. V Valmiv mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on kümme või vähem aastat väiksem kaalutud keskmisest küpsusvanusest. Y Küps mets Puistu, mille kaalutud keskmine vanus on võrdne kaalutud keskmise küpsusvanusega või ületab selle. Kaalutud keskmise vanuse ja kaalutud keskmise küpsusvanuse arvutamise valemid ning küpsusvanused (raievanused) puuliigiti on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ paragrahvis 3. Puuliikide korral, millel metsa majandamise eeskirjas puudub küpsusvanus, kasutatakse küpsusvanuse väärtusena vanust 30 aastat. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 4 METSA TULEOHUKLASSID Metsakasvukohatüüp Puuliik Arenguklass Tuleohuklass Leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku Kõik okaspuud Kõik arenguklassid I tuleohuklass Lehtpuud Lagedad alad kuni latimetsad II tuleohuklass Keskealised metsad ja vanemad III tuleohuklass Pohla, sinilille, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika, sinika Kõik okaspuud Lagedad alad kuni latimetsad I tuleohuklass Mänd, lehis Keskealised metsad ja vanemad II tuleohuklass Kuusk, ebatsuuga, nulg Keskealised metsad ja vanemad III tuleohuklass Lehtpuud Lagedad alad kuni latimetsad III tuleohuklass Keskealised metsad ja vanemad IV tuleohuklass Naadi Mänd, lehis Kõik arenguklassid III tuleohuklass Kuusk, ebatsuuga, nulg Lagedad alad kuni latimetsad III tuleohuklass Keskealised metsad ja vanemad IV tuleohuklass Lehtpuud Lagedad alad kuni latimetsad III tuleohuklass Keskealised metsad ja vanemad IV tuleohuklass Karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna, lubikaloo Kõik okaspuud Kõik arenguklassid III tuleohuklass Lehtpuud Kõik arenguklassid V tuleohuklass Kuivendatud karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna, lubikaloo Kõik okaspuud Kõik arenguklassid II tuleohuklass Lehtpuud Kõik arenguklassid IV tuleohuklass Sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, kõdusood, madalsoo, siirdesoo, raba Kõik okaspuud Lagedad alad kuni latimetsad III tuleohuklass Keskealised metsad ja vanemad IV tuleohuklass Lehtpuud Kõik arenguklassid V tuleohuklass Kuivendatud – sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, kõdusood, madalsoo, siirdesoo, raba Kõik okaspuud Lagedad alad kuni latimetsad II tuleohuklass Keskealised metsad ja vanemad III tuleohuklass Lehtpuud Kõik arenguklassid IV tuleohuklass Mineraalne puistang Kõik puuliigid Kõik arenguklassid II tuleohuklass Turbane puistang Kõik puuliigid Kõik arenguklassid I tuleohuklass Metsa tuleohu suurus Kood Nimetus Kirjeldus 1 I tuleohuklass Väga suur tuleoht 2 II tuleohuklass Suur tuleoht 3 III tuleohuklass Keskmine tuleoht 4 IV tuleohuklass Väike tuleoht 5 V tuleohuklass Väga väike tuleoht Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 6 METSAKASVUKOHATÜÜBID Kood Nimetus Kuivendamise tunnus LL leesikaloo KL kastikuloo LU lubikaloo K SM sambliku KN kanarbiku PH pohla JP jänesekapsa-pohla MS mustika K KM karusambla-mustika K JM jänesekapsa-mustika K JK jänesekapsa SL sinilille ND naadi K SJ sõnajala K OS osja K TR tarna K AN angervaksa K TA tarna-angervaksa K SN sinika K KR karusambla K LD lodu K MD madalsoo K SS siirdesoo K RB raba K MO mustika-kõdusoo K JO jänesekapsa-kõdusoo K MP mineraalne puistang TP turbane puistang K Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 7 BONITEERIMISTABELID Vanus, a. H50 / H100 keskväärtus / boniteedi klassi kõrguse alampiir, m Mänd ja kõvad lehtpuud Kuusk ja teised okaspuud 24 20 17 14 11 8 6 24 20 17 14 11 8 6 34 30 26 22 18 14 10 34 30 26 22 18 14 10 Ia I II III IV V Va Ia I II III IV V Va 15 7,0 5,6 4,5 3,4 2,6 1,8 1,1 5,0 3,9 3,0 2,3 1,7 1,1 0,7 20 9,7 7,9 6,3 4,9 3,6 2,5 1,6 7,5 5,9 4,6 3,5 2,5 1,7 1,1 25 12,2 10,0 8,0 6,3 4,7 3,3 2,1 10,0 7,9 6,2 4,7 3,5 2,4 1,5 30 14,6 12,0 9,7 7,6 5,8 4,1 2,5 12,4 9,9 7,8 6,0 4,5 3,1 1,9 35 16,7 13,9 11,3 8,9 6,8 4,8 3,0 14,7 11,9 9,4 7,3 5,5 3,8 2,4 40 18,6 15,6 12,7 10,1 7,7 5,5 3,5 16,8 13,7 11,0 8,6 6,5 4,6 2,8 45 20,4 17,1 14,1 11,3 8,7 6,2 3,9 18,8 15,5 12,5 9,8 7,4 5,3 3,3 50 22,0 18,5 15,3 12,3 9,5 6,8 4,3 20,6 17,1 13,9 11,0 8,4 6,0 3,7 55 23,4 19,8 16,5 13,3 10,3 7,5 4,7 22,2 18,6 15,2 12,1 9,3 6,6 4,2 60 24,7 21,0 17,5 14,2 11,1 8,0 5,1 23,7 19,9 16,4 13,2 10,1 7,3 4,6 65 25,8 22,1 18,5 15,1 11,8 8,6 5,5 25,0 21,2 17,6 14,2 11,0 7,9 5,0 70 26,9 23,1 19,4 15,9 12,4 9,1 5,8 26,2 22,3 18,6 15,1 11,7 8,5 5,4 75 27,8 24,0 20,2 16,6 13,0 9,5 6,1 27,3 23,4 19,6 16,0 12,5 9,1 5,8 80 28,7 24,8 21,0 17,3 13,6 10,0 6,4 28,3 24,4 20,5 16,8 13,1 9,6 6,2 85 29,5 25,6 21,7 17,9 14,1 10,4 6,7 29,2 25,3 21,4 17,5 13,8 10,1 6,5 90 30,2 26,3 22,3 18,5 14,6 10,8 7,0 30,1 26,1 22,1 18,2 14,4 10,6 6,9 95 30,9 26,9 22,9 19,0 15,1 11,2 7,3 30,8 26,8 22,8 18,9 15,0 11,1 7,2 100 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 105 32,1 28,0 24,0 20,0 15,9 11,8 7,7 32,1 28,1 24,1 20,1 16,0 11,9 7,8 110 32,6 28,6 24,5 20,4 16,3 12,1 7,9 32,7 28,7 24,7 20,6 16,5 12,3 8,1 115 33,1 29,0 24,9 20,8 16,6 12,4 8,1 33,2 29,3 25,2 21,1 16,9 12,7 8,3 120 33,5 29,5 25,4 21,2 17,0 12,7 8,3 33,7 29,8 25,7 21,6 17,3 13,0 8,6 125 33,9 29,9 25,8 21,6 17,3 12,9 8,5 34,2 30,2 26,2 22,0 17,7 13,3 8,8 130 34,3 30,3 26,1 21,9 17,6 13,2 8,7 34,6 30,6 26,6 22,4 18,1 13,6 9,0 135 34,7 30,6 26,5 22,2 17,9 13,4 8,9 35,0 31,0 27,0 22,8 18,4 13,9 9,2 140 35,0 30,9 26,8 22,5 18,1 13,6 9,0 35,3 31,4 27,3 23,1 18,7 14,2 9,4 145 35,3 31,3 27,1 22,8 18,4 13,8 9,2 35,7 31,8 27,7 23,5 19,0 14,4 9,6 150 35,6 31,5 27,4 23,1 18,6 14,0 9,3 36,0 32,1 28,0 23,8 19,3 14,7 9,8 155 35,9 31,8 27,6 23,3 18,8 14,2 9,4 36,2 32,4 28,3 24,1 19,6 14,9 10,0 160 36,1 32,1 27,9 23,5 19,1 14,4 9,6 36,5 32,7 28,6 24,3 19,9 15,1 10,1 165 36,4 32,3 28,1 23,8 19,3 14,6 9,7 36,8 32,9 28,9 24,6 20,1 15,3 10,3 170 36,6 32,6 28,4 24,0 19,4 14,7 9,8 37,0 33,2 29,1 24,9 20,3 15,5 10,4 175 36,8 32,8 28,6 24,2 19,6 14,9 9,9 37,2 33,4 29,4 25,1 20,5 15,7 10,6 180 37,0 33,0 28,8 24,4 19,8 15,0 10,0 37,4 33,6 29,6 25,3 20,8 15,9 10,7 185 37,2 33,2 29,0 24,6 20,0 15,1 10,1 37,6 33,8 29,8 25,5 20,9 16,1 10,8 190 37,4 33,4 29,1 24,7 20,1 15,3 10,2 37,8 34,0 30,0 25,7 21,1 16,2 11,0 195 37,6 33,5 29,3 24,9 20,3 15,4 10,3 38,0 34,2 30,2 25,9 21,3 16,4 11,1 200 37,7 33,7 29,5 25,0 20,4 15,5 10,4 38,1 34,4 30,4 26,1 21,5 16,5 11,2 Pehmed lehtpuud Vanus, a. H50 / H100 keskväärtus / boniteedi klassi kõrguse alampiir, m 24 20 17 14 11 8 6 34 30 26 22 18 14 10 Ia I II III IV V Va 15 11,0 8,1 6,0 4,4 3,1 2,1 1,2 20 14,2 10,7 8,1 6,0 4,3 2,9 1,7 25 16,9 13,1 10,0 7,5 5,4 3,7 2,2 30 19,2 15,1 11,7 8,9 6,5 4,5 2,7 35 21,2 16,9 13,3 10,2 7,5 5,2 3,2 40 22,8 18,4 14,7 11,4 8,5 5,9 3,7 45 24,2 19,8 15,9 12,4 9,4 6,6 4,1 50 25,4 21,0 17,0 13,4 10,2 7,2 4,5 55 26,4 22,0 18,0 14,3 10,9 7,8 4,9 60 27,3 22,9 18,9 15,1 11,6 8,3 5,3 65 28,0 23,7 19,7 15,8 12,2 8,8 5,6 70 28,7 24,4 20,4 16,5 12,8 9,3 5,9 75 29,3 25,1 21,0 17,1 13,4 9,7 6,2 80 29,9 25,7 21,6 17,7 13,9 10,1 6,5 85 30,3 26,2 22,2 18,2 14,3 10,5 6,8 90 30,8 26,7 22,6 18,7 14,7 10,9 7,0 95 31,2 27,1 23,1 19,1 15,1 11,2 7,3 100 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 105 31,8 27,9 23,9 19,9 15,8 11,8 7,7 110 32,1 28,2 24,2 20,2 16,2 12,1 7,9 115 32,4 28,5 24,5 20,5 16,5 12,3 8,1 120 32,6 28,8 24,8 20,8 16,7 12,5 8,3 125 32,8 29,0 25,1 21,1 17,0 12,8 8,4 130 33,0 29,3 25,4 21,4 17,2 13,0 8,6 135 33,2 29,5 25,6 21,6 17,5 13,2 8,8 140 33,4 29,7 25,8 21,8 17,7 13,4 8,9 145 33,6 29,9 26,0 22,0 17,9 13,6 9,0 150 33,7 30,1 26,2 22,2 18,1 13,7 9,2 BONITEEDIKLASSI MÄÄRAMINE LAGEDATEL JA SELGUSETA ALADEL NING KUNI 15 AASTA VANUSTES PUISTUTES Kasvukohatüüp Boniteediklass Leesikaloo IV-Va Kastikuloo III-V Lubikaloo IV-Va Sambliku III-Va Kanarbiku III-V Pohla II-IV Jänesekapsa-pohla Ia-III Mustika I-IV Karusambla-mustika II-IV Jänesekapsa-mustika Ia-III Jänesekapsa Ia-III Sinilille Ia-IV Naadi Ia-III Sõnajala Ia-III Osja III-Va Tarna II-IV Angervaksa I-III Tarna angervaksa II-IV Sinika III-Va Karusambla II-IV Lodu I-IV Madalsoo III-Va Siirdesoo III-Va Raba III-Va Mustika-kõdusoo I-IV Jänesekapsa-kõdusoo Ia-IV Mineraalne puistang I-V Turbane puistang II-Va Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 9 ERALDISE OLULISED ISEÄRASUSED Kood Nimetus KE koosseis ebaühtlane AE vanus ebaühtlane TE täius või liitus ebaühtlane JE järelkasv ebaühtlane (grupiline) KV kasvukohatüüp varieerub VB eraldisel vääriselupaik K2 kuusk osaliselt teises rindes YU üleujutatav RT raied ainult talvetingimustes RK kujundusraie RJ raie järelkasvu säilitamisega OU osaliselt uuenenud AO algveoteed olemas PO pärandkultuuri objekt PP plusspuudega mets Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 10 KÕRGUSINDEKSI JA BONITEEDIKLASSI ARVUTAMISE MUDEL 1. Kõrgusindeks H100 arvutatakse valemiga:     15,01 50 50 100   cH HH  , kus        1/501 1/501 50    c c AH AH H   H50 – kõrgusindeks 50 aasta vanuses; H – enamuspuuliigi keskmine kõrgus, m; A – enamuspuuliigi keskmine vanus, a; ,  ja c – valemite kordajad vastavalt tabelile: Puuliikide grupp Kordaja   c Mänd ja kõvad lehtpuud 0,7283 -0,0109 1,3925 Kuusk ja teised okaspuud 0,7977 -0,0137 1,6116 Pehmed lehtpuud 0,7298 -0,0161 1,3460 2. Vana boniteediklass arvutatakse valemiga: 4 5,33 100HB   Boniteediklass saadakse kodeerituna järgmiselt: B 0 1 2 3 4 5 6 Boniteediklass Ia I II III IV V Va Kui arvutusel saadakse negatiivne B väärtus, loetakse boniteediklassiks Ia. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 11 TAGAVARA JA TÄIUSE ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID 1. Tagavara arvutamine 1.1. Kuni 5,9 meetrise keskmise kõrgusega puistu tagavara arvutatakse valemiga: N H baHDM cm        2 6...3,1 0000785,0 , kus M – tagavara, tm/ha; D – keskmine rinnasläbimõõt, cm; H – keskmine kõrgus, m; N – puude arv, tk/ha; a, b ja c – kordajad vastavalt tabelile: Kordaja Puuliik mänd, lehis, seedermänd kuusk, nulg, teised okaspuud kask, pärn haab, sanglepp, hall lepp, pap pel, remmelgas tamm, saar, vaher, TL* a 0,6321 0,6819 0,5922 0,5964 0,5922 b 13,4558 55,1416 46,7815 28,1186 46,7815 c 3,3642 4,7457 4,1932 3,7832 4,1932 * TL – teised lehtpuuliigid 1.2. Kuue meetrise ja suurema keskmise kõrgusega puistu tagavara arvutatakse valemiga: FHGM mH  6 , kus )ln(HdHc H baF  , või 1006 TMM nmH   , kus 3 1 2 111 HdHcHbaM n  M – puistu tagavara, tm/ha; H – puistu keskmine kõrgus, m; G – puistu rinnaspindalade summa, m2/ha; F – puistu keskmine rinnakõrguse vormiarv; Mn – normaalpuistu tagavara, tm/ha; T – rinde täius protsentides; a, b, c, d, a1, b1, c1, ja d1 – kordajad vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja a b c d a1 b1 c1 d1 Mänd, lehis, seedermänd 0,2934 4,0350 -0,1204 0,3704 -23,7 17,9947 -0,0108 -0,0003 Kuusk, nulg, ebatsuuga, TO* 0,9672 0,4713 0,0992 -0,3109 -17,3 13,4278 0,1440 0,0029 Kask, pärn -1,6715 7,5641 -0,3429 1,1006 50,2 -4,7970 0,9508 -0,0116 Haab, pappel, sanglepp, hall lepp, remmelgas 0,8813 -0,5950 0,0437 -0,1969 33,5 -0,8948 0,8134 -0,0078 Tamm, saar, vaher, TL* 0,5993 0,9350 0,0286 -0,1006 -3,8 6,3291 0,4181 -0,0026 *TO – teised okaspuuliigid, TL – teised lehtpuuliigid 1.3. Üksikpuude rinde tagavara arvutamiseks kasutatakse järgmist üksikpuu mahu arvutamise valemit: ),(0000785,0 2 HD d H c D baHDV puu   kus D – puu rinnasläbimõõt, cm, H – puu kõrgus, m, a, b, c ja d – valemi puuliigist sõltuvad kordajad vastavalt järgnevale tabelile Puuliik Kordaja a b c d Mänd, lehis, seedermänd 0,3571 0,660 2,156 -8,312 Kuusk, nulg, ebatsuuga, TO 0,4216 0,181 1,190 -1,309 Kask, pärn 0,4080 0,757 0,801 -10,707 Haab, pappel, sanglepp, hall lepp, remmelgas 0,4723 -0,608 0 12,724 Tamm, saar, vaher, TL 0,4033 0 1,586 1,440 2. Täiuse arvutamine Täius arvutatakse valemiga: 100 nG GT , kus HdHcHbaGn  2 T – täius protsentides; G – puistu rinnaspindalade summa, m2/ha; Gn – normaalpuistu rinnaspindalade summa, m2/ha; H – rinde keskmine kõrgus, m; a, b, c ja d – kordajad vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja a b c d Mänd, lehis, seedermänd -33,02 -3,8531 0,0226 30,2955 Kuusk, ebatsuuga, nulg, teised okaspuud -7,94 -0,5206 0,0069 10,8713 Kask, pärn 11,65 2,0183 -0,0155 -4,4908 Haab, pappel, sanglepp, hall lepp, remmelgas 7,93 1,4932 -0,0076 -0,9684 Tamm, saar, vaher, teised lehtpuud 1,13 0,7335 -0,0039 3,1637 Tagavara ja täius arvutatakse iga rinde kohta eraldi metsaelementide viisi, sealjuures täius arvutatakse osatäiuste summana kogu rinde kohta. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 12 TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMINE Tagavara jooksev juurdekasv arvutatakse valemitega:       KAAZ PL M     expexp1 )1( , kus (1) bBona  (2) 100/)( dc   (3) fe   ja (4) 100100 24,044,1024,144,10 , TT AA K TOKU                    või (5) 100100 13,0174187,01741 22 TT AA KTEISED                    (6) A – 1. rinde puistuelemendi keskmine vanus, a; Bon – vana boniteediklass kodeerituna vastavalt lisale 10; – põhivalemi (1) kordajad; K – täiuseparand; T – 1. rinde täius protsentides; a, b, c, d, e, f – abivalemite (2…4) kordajad vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja a b c d e f Mänd, LH, SD -127,1 1225,0 0,0007 1,0952 -0,0005 2,4787 Kuusk, NU, TS, TO 145,8 1351,7 0,0005 1,7668 -0,0018 4,9657 Kask, sanglepp -107,6 821,4 0,0011 1,7771 -0,0015 3,2267 Haab, pärn -150,7 1057,6 0,0007 1,9665 0,0002 1,7283 Tamm -146,5 1046,5 -0,0011 2,8689 -0,0009 2,6105 Saar, jalakas -156,2 1112,8 0,0001 1,1949 -0,0007 2,1747 Hall lepp, RE, VA, KP, PP, TL 130,5 715,3 -0,0023 5,4757 -0,0019 2,8239 Tingimused: arvutatakse ainult I rinde juurdekasv koostisliikide (elementide) juurdekasvude summana; täiuseparandi K arvutamisel samastatakse vanused alla 30 aasta 30-ga ja täiused üle 120% 120-ga; täiuseparandi valem (5 või 6) valitakse vastavalt koostispuuliigile; lisa 10 kohaselt arvutatud kodeeritud boniteediklass tuleb valemisse (2) sisestada murdarvulisena ühe kümnend-kohaga. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 13 STANDARDTABEL Puistu tagavara (M, tm) ja rinnaspindalade summa (G, m2) 100%-lise hektari täiuse korral Kõrgus, m Mänd, lehis, seedermänd Kuusk, nulg, ebatsuuga, TO Kask, pärn Haab, sanglepp, hall lepp Tamm, saar, vaher, jalakas, TL M G M G M G M G M G 6 84 18,9 69 15,8 53 12,2 56 14,2 49 13,1 7 102 21,3 85 17,5 59 13,1 64 15,4 60 14,4 8 119 23,3 101 19,1 67 14,1 74 16,7 72 15,7 9 137 25,0 117 20,5 76 15,1 86 17,8 85 16,9 10 155 26,5 134 21,9 86 16,1 98 19,0 99 18,1 11 173 27,8 152 23,2 97 17,1 112 20,2 113 19,2 12 190 28,9 170 24,5 110 18,1 126 21,4 128 20,3 13 208 29,9 188 25,7 123 19,1 142 22,6 143 21,4 14 225 30,8 207 26,8 138 20,1 159 23,7 160 22,5 15 243 31,6 226 27,9 153 21,0 177 24,9 176 23,5 16 260 32,3 246 29,0 170 22,0 195 26,0 194 24,5 17 278 32,9 267 30,0 187 23,0 215 27,1 212 25,5 18 295 33,5 288 31,0 205 23,9 235 28,2 230 26,5 19 313 34,0 310 32,0 223 24,8 256 29,3 249 27,4 20 330 34,4 332 33,0 242 25,7 278 30,4 269 28,4 21 347 34,9 355 34,0 262 26,6 301 31,5 289 29,3 22 364 35,2 379 34,9 282 27,5 324 32,6 310 30,2 23 381 35,6 403 35,9 302 28,3 348 33,6 331 31,1 24 398 35,9 428 36,8 323 29,2 372 34,6 353 32,0 25 415 36,3 454 37,7 344 30,0 397 35,7 375 32,8 26 432 36,6 480 38,6 365 30,7 422 36,7 397 33,7 27 449 36,8 507 39,5 386 31,5 448 37,7 420 34,5 28 466 37,1 535 40,4 408 32,2 474 38,7 444 35,4 29 483 37,4 564 41,3 429 33,0 500 39,6 467 36,2 30 499 37,7 594 42,2 450 33,7 527 40,6 491 37,0 31 516 37,9 624 43,1 471 34,3 554 41,5 516 37,7 32 533 38,2 655 44,0 492 35,0 580 42,5 541 38,5 33 549 38,5 687 44,8 512 35,6 608 43,4 566 39,3 34 565 38,8 720 45,7 532 36,2 635 44,3 591 40,0 35 582 39,0 754 46,6 552 36,7 662 45,2 617 40,7 Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 14 PUU- JA PÕÕSALIIGID Puuliigid Põõsaliigid Kood Nimetus Kood Nimetus MA Mänd PA Paju KU Kuusk SP Sarapuu NU Nulg TM Toomingas LH Lehis PI Pihlakas SD Seedermänd PK Paakspuu TS Ebatsuuga TY Türnpuu JP Jugapuu KL Kuslapuu TA Tamm KD Kadakas SA Saar TP teised põõsaliigid VA Vaher JA Jalakas KP Künnapuu KS Kask HB Haab LM Sanglepp LV Hall lepp PN Pärn PP Pappel RE Remmelgas* TM Toomingas * PI Pihlakas * TO teised okaspuuliigid TL teised lehtpuuliigid *remmelgas, toomingas ja pihlakas on kirjeldatavad puuliigina kui nende rinnasdiameeter on suurem kui 6 cm (latimetsad) Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 15 EELISTATUD PEAPUULIIGID KASVUKOHATÜÜPIDES 1. 2. 3. erandina Leesikaloo MA KU, KS Kastikuloo MA KS KU TA, LH, HB Lubikaloo MA KS SA Sambliku MA KS* Kanarbiku MA KS* Pohla MA KS* Jänesekapsa-pohla MA KS Mustika MA KU KS, HB Karusambla-mustika MA KU KS, HB Jänesekapsa-mustika KU MA, KS HB Jänesekapsa KU MA KS, HB LV, TA, LH Sinilille KU KS MA, HB LV, TA, LH Naadi KS, KU HB LM LV, TA, SA Sõnajala KS LM, HB KU SA Osja KS MA KU LM, SA, HB Tarna MA KS KU LM Angervaksa KS KU, LM HB MA, LV, SA Tarna-angervaksa KS, MA KU, LM Sinika MA Karusambla MA KU KS Lodu LM KS KU, SA Madalsoo KS LM Siirdesoo MA KS KU (kuivend.) Raba MA Kõdusood MA, KU KS LM, SA Kasvukohatüüp Peapuuliigi eelistused Eelistus 1. – parim peapuuliik Eelistus 2. – sobiv peapuuliik Eelistus 3. – võib lugeda peapuuliigiks ainult vajaliku enamusliigi olemasolu korral vähemalt latimetsana Erandina – looduslikult kasvukohatüübis väheesinevad või harva kultiveeritavad liigid, hall lepp vaid sama liigi raiestikel *KS – ainult kultiveerimise korral tulekaitse eesmärkidel Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 16 PUUDE KAHJUSTUSED Kood Kahjustuse põhjustaja 1 tuli 2 üleujutus 3 torm 6 külm 7 lumi 10 ulukid 38 tüve putukkahjurid 39 võra putukkahjurid 40 juurepess 49 teised tüvemädanikud (seened) 43 männi koorepõletik 44 haavataelik 48 viirushaigused (vähid) 50 muul põhjusel tekkinud kahjustused 52 langala (põlevkivikaevandused) 53 mehaanilised vigastused 54 saaresurm Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 17 METSA MAJANDAMISE VÕTETE KLASSIFIKAATORID Metsa majandamise võtted Kood Nimetus LR lageraie AR aegjärkne raie HL häilraie VE veerraie VA valgustusraie HR harvendusraie SR sanitaarraie VR valikraie TR trassiraie MR määratlemata raie KU kujundusraie LA laasimine KR koridoride raiumine KV külv IS istutamine MM maapinna mineraliseerimine LK looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud LU looduslikule uuenemisele jätmine HD kultuuride hooldamine LJ lamapuidu jätmine SJ säilikpuude jätmine KH kuivendussüsteemide hooldamine TE metsatee ehitamine TK tulekaitseribade rajamine TV tuletõrje veevõtukoha rajamine Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa 18 ARVESTUSLANGI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD VALEMID 1. Ühtlase kasutuse lank    5i i Y AK PL 2. Küpsuslank     DKD AKA A K PL 10 3. I vanuslank     DKD AKA A I PL 10 20 4. II vanuslank     DKD AKA A II PL 20 30 5. Integraallank        56 2 ii ii INT AKAK APL kus A – puistu vanus; AK – puistu küpsusvanus; D – puistu diameeter; DK – uuendusraiet lubav rinnasdiameeter PA – summeerimistingimustele vastavate puistute pindala; Pi – eraldise pindala.