Regulation No. 2 of 2007 of Minister of the Environment on classification of valuable habitats, guide for selection, organization of protection and conclusion of contract for protection of valuable habitats and specified bases for calculation of fee for right of use

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.10.2017 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 15.09.2017, 10 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] Vastu võetud 04.01.2007 nr 2 RTL 2007, 4, 66 jõustumine 15.01.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 09.02.2009 RTL 2009, 18, 218 20.02.2009 26.06.2009 RTL 2009, 54, 788 12.07.2009 26.03.2010 RTL 2010, 18, 316 12.04.2010 06.12.2010 RT I, 16.12.2010, 1 01.01.2011 23.05.2013 RT I, 29.05.2013, 5 01.06.2013 27.09.2013 RT I, 03.10.2013, 1 06.10.2013 11.10.2013 RT I, 16.10.2013, 2 19.10.2013 13.09.2017 RT I, 15.09.2017, 5 18.09.2017, osaliselt 18.10.2017 Määrus kehtestatakse metsaseaduse§ 23 lõigete 2, 3 ja 10 alusel. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse vääriselupaiga valiku protseduurid, vääriselupaigatüübid, neid iseloomustavad näitajad ja tunnusliigid, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise kord, lepingu sisu, vääriselupaiga metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahju ja hooldamise kulu hüvitise (edaspidi vääriselupaigakasutusõigusetasu) arvutamise alused ning avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga kaitse korraldamise põhimõtted. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] 2. peatükk VÄÄRISELUPAIGA VÄLJAVALIKU JUHEND § 2. Vääriselupaiga väljavalik (1) Vääriselupaiga väljavalik seisneb selle määruse 3. peatüki 2. jaos esitatud vääriselupaiga näitajatele vastavate kaitset vajavate alade väljaselgitamises. (2) Vääriselupaiga väljavalikut korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti kaudu. Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... Leht 1 / 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/12774770 https://www.riigiteataja.ee/akt/13147193 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198932 https://www.riigiteataja.ee/akt/13296842 https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010001 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013005 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013001 https://www.riigiteataja.ee/akt/116102013002 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/./dyn=115092017010&id=106072017004!pr23lg2 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 [RT I, 29.05.2013, 5- jõust. 01.06.2013] (3) Vääriselupaiku võivad välja valida ja olemasolevates vääriselupaikades muudatusi teha isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse. (4) Metsa korralise ülepinnalise takseerimise käigus valitakse välja potentsiaalsed vääriselupaigad, mille kohta edastatakse andmed vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialistile. (5) Ülepinnalise takseerimise käigus väljavalitud potentsiaalsete vääriselupaikade vastavuse vääriselupaiga näitajatele selgitab ekspertiis, mille teeb vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialist. (6) Tunnistusega spetsialistid esitavad Keskkonnaametile vääriselupaikade digitaalsed, geoinfosüsteemis loetavad ja töödeldavad L-EST97 meeter-projektsioonis koordinaatidega seotud andmed ning lõike 61teises lauses sätestatud juhtudel maaomaniku või riigivara valitseja kirjaliku nõusoleku. Keskkonnaamet kontrollib andmete õigsust ning edastab nõuetele vastavad andmed Keskkonnaagentuurile. Riigimetsa Majandamise Keskus võib riigimetsas moodustatava uue vääriselupaiga nõuetele vastavad andmed esitada otse Keskkonnaagentuurile. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] (61) Keskkonnaagentuur kannab lõikes 6 nimetatud andmed keskkonnaregistrisse kahe nädala jooksul andmete saamisest. Eramaal või riigikaitsemaa sihtotstarbega maal asuva uue vääriselupaiga andmed kantakse keskkonnaregistrisse üksnes maaomaniku või riigivara valitseja kirjalikul nõusolekul. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.10.2017] (7) Keskkonnaagentuur esitab kord kuus Erametsakeskusele vääriselupaikade andmed ning Keskkonnaametile asjaomase maakonna vääriselupaikade andmed. [RT I, 29.05.2013, 5- jõust. 01.06.2013] (8) Keskkonnaagentuur esitab kord kuus Maa-ametile ning metsamajandamiskavade koostajatele andmekogusse kantud ja sealt välja arvatud vääriselupaikade andmekogu andmefaili kirjed. [RT I, 29.05.2013, 5- jõust. 01.06.2013] 3. peatükk VÄÄRISELUPAIGA KLASSIFIKAATOR 1. jagu Vääriselupaigatüübid § 3. Vääriselupaikade jagunemine Vääriselupaigad jagunevad metsa tüübirühmaga seotud tüüpideks ja maastikuelemendiga seotud tüüpideks. § 4. Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad (1) Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad on järgmised: 1) loometsad; 2) nõmmemetsad; 3) palumetsad; 4) laanemetsad; 5) sürjametsad; 6) salumetsad; 7) lammimetsad; 8) soostunud metsad; 9) rabastunud metsad; 10) madalsoometsad; 11) siirdesoometsad; 12) rabametsad; 13) kõdusoometsad. (2) Loometsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja männisegametsad; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) laialehised metsad; 4) teised lehtmetsad. (3) Nõmmemetsa vääriselupaik on männikud ja männisegametsad. Leht 2 / 12 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013005 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013005 (4) Palumetsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja männisegametsad; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) haavikud; 4) teised lehtmetsad. (5) Laanemetsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja männisegametsad; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) haavikud; 4) teised lehtmetsad. (6) Sürjametsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja männisegametsad; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) laialehised metsad; 4) teised lehtmetsad. (7) Salumetsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja männisegametsad; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) laialehised metsad; 4) haavikud; 5) teised lehtmetsad; 6) lepikud. (8) Lammimetsa vääriselupaigad on järgmised: 1) kuusikud ja kuusesegametsad; 2) laialehised metsad; 3) teised lehtmetsad; 4) lepikud. (9) Soostunud metsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja kaasikud; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) laialehised metsad; 4) haavikud; 5) lepikud. (10) Rabastunud metsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja kaasikud; 2) kuusikud ja kuusesegametsad. (11) Madalsoometsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja kaasikud; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) lepikud. (12) Siirdesoometsa vääriselupaik on männikud ja kaasikud. (13) Rabametsa vääriselupaik on männikud ja kaasikud. (14) Kõdusoometsa vääriselupaigad on järgmised: 1) männikud ja kaasikud; 2) kuusikud ja kuusesegametsad; 3) laialehised metsad; 4) lepikud. § 5. Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad (1) Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad on järgmised: 1) looduslike veekogude kaldanõlvad; 2) veekoguäärsed madalikud ja lammid; 3) teised veest mõjutatud alad; 4) väikesed märgalasaared ja -poolsaared; 5) järsakud; 6) põlendikud; 7) puisrohumaad; Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... Leht 3 / 12 8) sarapikud; 9) üksikud suured puud; 10) pargid. (2) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaigad on järgmised: 1) jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad; 2) jõgede ja järvede laugjad kaldanõlvad; 3) ojade kaldanõlvad. (3) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaigad on järgmised: 1) madalad jõekaldad ja jõelammid; 2) ojalammid. (4) Teiste veest mõjutatud alade vääriselupaigad on järgmised: 1) ajutiste veekogude kaldad; 2) allika-alad; 3) karbonaatsete soode ja märgade niitude äärealad; 4) kopratammide mõjualad; 5) muude veekogude kaldad. (5) Järsakute vääriselupaigad on järgmised: 1) pangajärsakud; 2) pinnakattejärsakud. (6) Puisrohumaade vääriselupaigad on järgmised: 1) võsastunud puisrohumaad; 2) puisniidud; 3) puiskarjamaad. 2. jagu Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigatüüpide kirjeldus ja näitajad § 6. Vääriselupaiku iseloomustavate näitajate arvestamine Ala vastab vääriselupaiga näitajatele, kui sellel esineb vähemalt üks vääriselupaigatüüpi iseloomustav näitaja ja vääriselupaiga tunnusliikide esinemise tõenäosus on suur. Tunnusliikide loetelu on esitatud määruse lisas 6. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 7. Loometsad (1) Loometsade hulka liigitatakse § 4 lõikes 2 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Loometsad selle määruse tähenduses on lubjarikkal pinnasel kasvavad looduslikud puistud. (3) Loometsa vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) paekiviklibu ja -paljandid; 2) õhuke paepealne mullakiht; 3) ilmselge metsapõlvkondade järjepidevus; 4) häilud; 5) vanad puud; 6) aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud; 7) seisvad surnud puud; 8) lamapuit eri lagunemisastmetes; 9) haruldased kooslused (leesikalootammik, leesikalookaasik, kastikulootammik, kastikuloosaarik, lubikalootammik, lubikaloosaarik). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 8. Männikud ja männisegametsad (1) Männikute ja männisegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõike 5 punktis 1, lõike 6 punktis 1 ja lõike 7 punktis 1 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Männikud ja männisegametsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad männid. (3) Männikute ja männisegametsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) looduslikult uuenenud mets; 2) minimaalne inimmõju; Leht 4 / 12 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 4) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga; 5) üle 150-aastased männid, iseloomuliku soomusja korbaga ja päikesele avatud; 6) seisvad surnud puud; 7) jämedad kuivanud oksad; 8) puutüükad; 9) eri lagunemisastmetes lamapuit; 10) haruldased kooslused (tamme alusmetsaga sarapuumännik). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 9. Kuusikud ja kuusesegametsad (1) Kuusikute ja kuusesegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2, lõike 5 punktis 2, lõike 6 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Kuusikud ja kuusesegametsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused. (3) Kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) looduslikult uuenenud mets; 2) minimaalne inimmõju; 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 4) häilud; 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga; 6) vanad puud; 7) seisvad surnud puud; 8) puutüükad; 9) aukude ja õõnsustega puud; 10) eri lagunemisastmetes lamapuit; 11) tuulemurd ja -heide; 12) palju puiduseeni; 13) palju rippsamblikke. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 10. Laialehised metsad (1) Laialehiste metsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 3, lõike 6 punktis 3 ja lõike 7 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Laialehised metsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher, pärn, jalakas, saar, künnapuu. (3) Laialehiste metsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) looduslikult uuenenud mets; 2) minimaalne inimmõju; 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 4) häilud; 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga; 6) vanad puud; 7) seisvad surnud puud; 8) puutüükad; 9) väga suured õõnsustega puud; 10) eri lagunemisastmetes lamapuit; 11) tuulemurd ja -heide; 12) palju puiduseeni; 13) palju vanu sarapuid; 14) neli eri laialehist liiki; 15) nektaririkaste õitega põõsad; 16) haruldased kooslused (sarapuutammik, sinililletammik, sinilillesaarik, naaditammik, naadisaarik, naadi jalaka-vahtra-pärnasegamets, kuukressi-jalaka-vahtra-pärna-saaresegamets). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... Leht 5 / 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 § 11. Haavikud (1) Haavikute hulka kuuluvad § 4 lõike 4 punktis 3, lõike 5 punktis 3, lõike 7 punktis 4 ja lõike 9 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Haavikud selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad haavad. (3) Haavikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) looduslikult uuenenud mets; 2) minimaalne inimmõju; 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 4) häilud; 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, suuruse ja diameetriga; 6) vanad puud; 7) seisvad surnud puud; 8) puutüükad; 9) õõnsustega puud; 10) eri lagunemisastmetes lamapuit; 11) tuulemurd ja -heide. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 12. Teised lehtmetsad (1) Teiste lehtmetsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 4, lõike 4 punktis 4, lõike 5 punktis 4, lõike 6 punktis 4, lõike 7 punktis 5 ja lõike 8 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Teised lehtmetsad selle määruse tähenduses on looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lehtpuud, lisatingimusega, et haava osakaal ning laialeheliste puuliikide osakaal puistust on väiksem kui 50%. (3) Teiste lehtmetsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) looduslikult uuenenud mets; 2) minimaalne inimmõju; 3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 4) häilud; 5) vanad puud; 6) seisvad surnud puud; 7) puutüükad; 8) õõnsustega puud; 9) eri lagunemisastmetes lamapuit; 10) tuulemurd ja -heide; 11) palju vanu sarapuid. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 13. Lepikud (1) Lepikute hulka kuuluvad § 4 lõike 7 punktis 6, lõike 8 punktis 4, lõike 9 punktis 5, lõike 11 punktis 3 ja lõike 14 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Lepikud selle määruse tähenduses on perioodiliselt üleujutataval, niiskel mineraalsel või turbasel alal kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lepad. (3) Lepikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) liigniiske ala; 2) mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega; 3) looduslikult uuenenud mets; 4) minimaalne inimmõju; 5) metsapõlvkondade järjepidevus on ilmselge; 6) esinevad häilud; 7) vanad puud; 8) puudel on hästiarenenud tugijuured; 9) iseloomulik on leppade uuenemine kännuvõsudest ja vanade puude jalamilt; 10) esineb surnud või pehkinult seisvaid puid ning lamapuitu; 11) esineb tuulemurd ja -heide; 12) palju on puiduseeni; 13) esinevad haruldased kooslused (luhttarnasanglepik, sõnajalasanglepik, soovõhasanglepik, lodusanglepik). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] Leht 6 / 12 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 § 14. Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (1) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 8 punktis 1, lõike 9 punktis 2, lõike 10 punktis 2, lõike 11 punktis 2 ja lõike 14 punktis 2 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad selle määruse tähenduses on turbasel või liigniiskel pinnasel kasvav kuusik, kuuse- ja männisegamets või okas- ja lehtpuusegamets, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused. (3) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) liigniiske ala; 2) looduslikult uuenenud mets; 3) minimaalne inimmõju; 4) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 5) häilud; 6) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga; 7) vanad puud; 8) iseloomulikud aeglase kasvuga kuused; 9) seisvad surnud puud; 10) puutüükad; 11) lamapuit eri lagunemisastmetes; 12) tuulemurd ja -heide; 13) palju puiduseeni; 14) palju rippsamblikke; 15) palju epifüütseid samblaid. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 15. Märgalade männikud ja kaasikud (1) Märgalade männikute ja kaasikute hulka kuuluvad § 4 lõike 9 punktis 1, lõike 10 punktis 1, lõike 11 punktis 1, lõike 12 punktis 1, lõike 13 punktis 1 ja lõike 14 punktis 1 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Märgalade männikud ja kaasikud selle määruse tähenduses on männikud, männi- ja kasesegametsad ning kaasikud liigniisketel, enamasti toitainetevaestel pinnastel. (3) Märgalade männikute ja kaasikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) pinnas liigniiske, kraavitamata; 2) looduslikult uuenenud mets; 3) minimaalne inimmõju; 4) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, suuruse ja diameetriga; 6) vanad puud; 7) aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud; 8) päikesele eksponeeritud vanade jämedate puude ja kuivanud jämedate okste olemasolu; 9) puutüükad; 10) lamapuit eri lagunemisastmetes; 11) märgalaga metsaserv; 12) haruldased kooslused (luhttarnakaasik, soovõhakaasik). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 16. Märgalade laialehised metsad (1) Märgalade laialehiste metsade alla kuuluvad § 4 lõike 8 punktis 2, lõike 9 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Märgalade laialehised metsad selle määruse tähenduses on õhukesel turbapinnasel või märjal mineraal (savisel) pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid. (3) Märgalade laialehiste metsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) viljakas liigniiske ala; 2) mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega; 3) looduslikult uuenenud mets; 4) minimaalne inimmõju; 5) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; 6) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga; Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... Leht 7 / 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 7) vanad, suuremõõtmelised puud; 8) puudel hästiarenenud tugijuured; 9) seisvad surnud puud; 10) puutüükad; 11) aukude ja õõnsustega puud; 12) lamapuit eri lagunemisastmetes; 13) palju puiduseeni; 14) palju epifüütseid samblaid; 15) neli eri laialehist liiki; 16) haruldased kooslused (sõnajalasaarik, sõnajalatammik, humala-jalaka-(künnapuu)-saare-, pärna- või tammesegamets, luhttarnasaarik). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] 3. jagu Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigatüüpide kirjeldus ja näitajad § 17. Looduslike veekogude kaldanõlvad (1) Looduslike veekogude kaldanõlvade hulka kuuluvad § 5 lõikes 2 nimetatud vääriselupaigatüübid. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] (2) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt: 1) jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk on üle 20° ning jõgi on laiem kui 5 meetrit; 2) jõgede ja järvede laugjad kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk mahub vahemikku 5–20° ning jõgi on laiem kui 5 meetrit; 3) ojade kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk ületab 5° ning oja on kitsam kui 5 meetrit. (3) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) stabiilselt niiske mikrokliima; 2) pinnaseerosioon; 3) järskkallastel paljandub lähtekivim; 4) omapärase võra ja juurestikuga puud. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 18. Veekoguäärsed madalikud ja lammid (1) Veekoguäärsete madalike ja lammide hulka kuuluvad § 5 lõikes 3 nimetatud vääriselupaigaüübid. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] (2) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt: 1) madalad jõekaldad ja jõelammid, kus kalda tõusunurk on alla 5 ning jõgi on laiem kui 5 meetrit; 2) ojalammid, kus kalda tõusunurk on alla 5 ning oja on kitsam kui 5 meetrit. (3) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) stabiilselt niiske mikrokliima; 2) pinnaseerosioon; 3) ladestunud alluviaalsed setted. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 19. Teised veest mõjutatud alad (1) Teiste veest mõjutatud alade alla kuuluvad § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud vääriselupaigatüübid. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] (2) Muude veest mõjutatud alade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt: 1) ajutised veekogud – perioodiliselt liigniisked alad, mis täituvad veega ainult tugevate vihmasadude või lume sulamise järel; 2) allika-alad – üksik põhjavee väljumiskoht või põhjavee hajusa väljavoolu soostunud koht, kus algallikat pole näha; 3) karbonaatsed sood ja märjad niidud – lagedad või hõredalt puudega kaetud madalsood või niisked niidud karbonaatsel pinnasel kasvavates metsades; 4) kopratammide mõjualad – kopratammide tõttu vee äravoolu takistumisest üleujutatud puistud nõvades ja orgudes, st piiratud aladel; 5) muude veekogude kaldad – mitmesugused kaldaalad, mis ei kuulu eelloetletud looduslike veekogude kaldanõlvade, veekoguäärsete madalike ja lammide ning teiste veest mõjutatud alade hulka. Leht 8 / 12 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 (3) Teiste veest mõjutatud alade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) stabiilselt niiske mikrokliima; 2) ala kraavitamata; 3) muld toitaineterikas; 4) ladestunud alluviaalsed setted; 5) karbonaatse pinnasevee ja põhjavee mõju; 6) ala mõjutavad perioodiliselt üleujutused ja jää. (4) Allika-alade vääriselupaiku iseloomustavad täiendavalt järgmised näitajad: 1) ümbrus on kraavitamata ja ilma ehitusteta; 2) allika lähiümbruse temperatuur püsib aastaringselt suhteliselt stabiilne. (5) Kopratammide mõjualade vääriselupaiku iseloomustavad täiendavalt järgmised näitajad: 1) järsult niiskemaks muutunud pinnas, halvenenud veeäravool; 2) vee püsimine ka suvel; 3) üleujutuse tagajärjel hukkunud, püsti seisev kuivanud mets. (6) [Kehtetu - RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 20. Väikesed märgalasaared ja -poolsaared (1) Väikeste märgalasaarte ja -poolsaarte hulka kuuluvad § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] (2) Väikesed märgalasaared ja -poolsaared on selle määruse tähenduses märgalal paiknevad mineraalpinnasega alad, mille pindala on alla 3 ha. (3) Väikeste märgalasaarte ja -poolsaarte vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) stabiilselt niiske mikrokliima; 2) asukoha isoleeritus; 3) hästi arenenud metsa ja märgala vahelised üleminekutsoonid; 4) avatus päikesele; 5) avatus tuultele. § 21. Järsakud (1) Järsakute hulka kuuluvad § 5 lõikes 5 nimetatud vääriselupaigatüübid. (2) Järsakute vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt: 1) pangajärsakud – pangametsad kasvavad pangaalusel nõlvakul, klindilõhedes, enam kui 20-kraadise kaldega pangal ning kuni 10 meetri ulatuses pangaservast; 2) pinnakattejärsakud – kõik muud metsad enam kui 20-kraadise kaldega nõlvadel, mis ei lange vooluveekogu suunas ning mille kõrgus on vähemalt 10 m. (3) Järsakute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) enam kui 20-kraadise kaldega järsk nõlv; 2) omapärased pinnasetingimused (kõrge pH tase, suur lubjarikkus); 3) paljanduv lähtekivim; 4) nõrgvesi; 5) pinnaseerosioon; 6) maalihked; 7) põhjapoolsetel nõlvadel stabiilselt niiske mikrokliima; 8) lõunapoolsed nõlvad päikesele avatud; 9) haruldased kooslused (kuukressi-jalaka-vahtra-pärna-saaresegamets). (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 22. Põlendikud (1) Põlendike hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud vääriselupaigatüüp. (2) Põlendikud on selle määruse tähenduses selgete põlengujälgedega metsaalad, kus paljudel puudel on tulekahjustusi ja esineb söestunud surnud puid. (3) Põlendike vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) pärast tulekahju on mets taastunud looduslikult; 2) esineb söestunud tüvesid ja tüveosi; 3) esineb jämedaid põlengu üle elanud puid; Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... Leht 9 / 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 4) esineb tulekahju järel vaiguga kattunud männitüvesid; 5) esineb tulekahjustuste tõttu surevaid puid. (4) [Kehtetu - RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 23. Puisrohumaad (1) Puisrohumaade hulka kuuluvad § 5 lõikes 6 nimetatud vääriselupaigatüübid. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] (2) Puisrohumaade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud järgmiselt: 1) võsastunud puisrohumaa – hõre pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on viimastel aastatel lõpetatud; 2) puisniit – hõre pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud puistu, mida jätkuvalt niidetakse; 3) puiskarjamaa – hõre pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi. (3) Puisrohumaade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) vanad, alt laasumata puud; 2) rohurinne on väga liigirikas; 3) puud on avatud päikesele; 4) puud ja põõsad kasvavad hajusalt või väikeste gruppidena; 5) esineb vanu sarapuid. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 24. Sarapikud (1) Sarapike hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud vääriselupaigatüüp. (2) Sarapik on selle määruse tähenduses sarapuu enamusega lehtpuusalu. (3) Sarapike vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) pikaajaline sarapuude järjepidevus; 2) esineb vanu sarapuid; 3) iseeneslik hõrenemine; 4) mosaiikne struktuur; 5) rohurinne on väga liigirikas. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 25. Üksikud suured puud (1) Üksikuid suuri puid iseloomustab § 5 lõike 1 punktis 9 nimetatud vääriselupaigatüüp. (2) Üksik suur puu selle määruse tähenduses on puu, mis omaette või koos sarnaste puude grupiga on piisavalt suur, et olla elupaigaks elupaigaspetsiifilise liigi elujõulisele populatsioonile. (3) Üksikute suurte puude vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) väga vana ja suur puu või puude grupp; 2) väga suur surnult seisev või lamav puu; 3) aukude ja õõnsustega puu; 4) surnud jämedad oksad; 5) puude avatus päikesele. (4) [Kehtetu - RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 26. Pargid (1) Parkide hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 10 nimetatud vääriselupaigatüüp. (2) Pargid selle määruse tähenduses on inimese rajatud valgusküllased vanad puistud, mida enam ei hooldata. (3) Parkide vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad: 1) vanad, suuremõõtmelised puud; 2) seisvad surnud puud; 3) puutüükad; 4) aukude ja õõnsustega puud; 5) puude avatus päikesele. (4) [Kehtetu -RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] 4. peatükk Leht 10 / 12 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 VÄÄRISELUPAIGA KAITSE KORRALDAMINE, KAITSEKS LEPINGU SÕLMIMINE, LEPINGU SISU JA KASUTUSÕIGUSE TASU ARVUTAMISE ALUSED [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 261. Vääriselupaiga kaitse korraldamine (1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas korraldab maa omanik või tema volitatud esindaja, riigimetsas riigimetsa majandaja vääriselupaiga kaitset keskkonnaregistris esitatud suuniste kohaselt. (2) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] § 27. Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja lepingu sisu (1) Vääriselupaiga kaitseks notariaalse lepingu (edaspidi leping) sõlmimise ja selle alusel kinnisasja koormamise isikliku kasutusõigusega riigi kasuks korraldab riik erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi EMK) kaudu. (2) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse viib läbi ning lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet. Kinnisasja omanik kohustub tagama Keskkonnaametile ja EMK esindajale juurdepääsu lepingu objektile selle kontrollimiseks. (21) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse käigus Keskkonnaamet: 1) kontrollib vääriselupaiga olemasolu; 2) määrab geograafilise positsiooneerimise süsteemi abil vääriselupaiga piirid ja digitaliseerib need säästva metsanduse seire infosüsteemis; 3) vajadusel edastab vääriselupaiga piiride muudatusettepaneku metsaressursi arvestuse riikliku registri pidajale; 4) vormistab määruse lisa 4 kohase kontrollakti; 5) koostab ja esitab EMK-le määruse lisa 5 kohase akti lepingu sõlmimiseks vajalike algandmetega. [RTL 2009, 54, 788- jõust. 12.07.2009] (3) Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad riigilõivud ja notari tasu maksab EMK. (4) Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja lisasid: 1) poolte nimed, isikukoodid ja elukohad või ärinimed, registrikoodid ning asukohad; 2) kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse nimi, katastriüksuse tunnus ja asukoha andmed; 3) vääriselupaiga nimetus, seda iseloomustavate näitajate loetelu, pindala ja asukoha kirjeldus; 4) poolte õigused ja kohustused vääriselupaiga kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitse korraldamiseks vajalikud toimingud; 5) lepingu alusel makstava vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määr ja maksegraafik; 6) lepingu lisana katastriüksuse tunnusega seotud vääriselupaiga asukoha kaart. (5) Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. (6) Lepingu rikkumisel tasub lepingut rikkunud pool leppetrahvi, mis moodustab 10% lepingu kogusummast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tagastab lepingut rikkunud või lepingut lõpetada sooviv täitja lepinguga saadud tasu ja tasub leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast. (7) Vääriselupaiga omandiõiguse üleminekust informeerib võõrandaja EMK-d vähemalt kaks nädalat enne tehingut. Vääriselupaiga omandi üleminekul ei ole omandajal õigus lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates. [RT I, 03.10.2013, 1- jõust. 06.10.2013] (8) EMK teatab Keskkonnaagentuurile sõlmitud lepingu numbri, sõlmimise aja, täitja või täitja ja tema esindaja nime, makstava kasutusõiguse tasu suuruse ja lepingu lõpetamise päeva kirjalikult ühe nädala jooksul selle sõlmimisest või muutmisest arvates. [RT I, 29.05.2013, 5- jõust. 01.06.2013] Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... Leht 11 / 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198932 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013001 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013005 (9) EMK esitab ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu teksti koos lisadega digitaalsel kujul Keskkonnaagentuurile. [RT I, 29.05.2013, 5- jõust. 01.06.2013] (10) EMK teavitab Keskkonnaametit lepingu sõlmimisest ja ennetähtaegsest lõpetamisest arvates kahe nädala jooksul. [RTL 2009, 18, 218- jõust. 18.02.2009] (11) Lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet üks kord aastas ja vormistab selle kohta lisa 4 kohase akti, mida ta säilitab enda juures. Lepingu objekti hindamisel ilmnenud puudustest teavitab Keskkonnaamet koheselt EMK-d. [RT I, 03.10.2013, 1- jõust. 06.10.2013] § 28. Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu arvutamise alused (1) Lepingu alusel makstav vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määr arvutatakse käesoleva määruse lisade 1–3 alusel. (2) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina: 1) hinna määramisel ja vääriselupaiga hooldamisel tehtavate kulude arvutamisel Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali müügistatistika, teenuse hindade ja raiekulu andmeid; 2) likviidse puidu koguse määramisel metsa takseerimise andmeid metsaeraldiste kaupa. [RTL 2009, 18, 218- jõust. 18.02.2009] (3) Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määra arvutab Keskkonnaamet. [RTL 2009, 54, 788- jõust. 12.07.2009] § 29. Määruse rakendamine Enne käesoleva sätte jõustumist sõlmitud lepingutega määratud iga-aastane osamakse, mille väljamaksmise tähtaeg on 01.01.2013 või hilisem, korrutatakse väljamaksmisel läbi lisas 1 punktis 9 toodud koefitsiendiga. [RT I, 03.10.2013, 1- jõust. 06.10.2013] Lisa 1 Erametsas paikneva vääriselupaiga puistu arvutuslik sortimenteerimine [RT I, 16.10.2013, 2- jõust. 19.10.2013] Lisa 2 R. Ozolinši tüvemoodustaja mudel ja selle kasutamine [RT I, 03.10.2013, 1- jõust. 06.10.2013] Lisa 3 Kulude arvutamine [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] Lisad 4-5 Akt Lisa 6 Vääriselupaiga tunnusliigid [RT I, 15.09.2017, 5- jõust. 18.09.2017] Leht 12 / 12 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääris... https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013005 https://www.riigiteataja.ee/akt/13147193 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013001 https://www.riigiteataja.ee/akt/13147193 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198932 https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013001 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/9201/7010/KKM 04012007 m2 Lisa1.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/116102013002 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/9201/7010/KKM 04012007 m2 Lisa2.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013001 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/9201/7010/KKM 13092017 m36 lisa(3).pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/9201/7010/KKM 04012007 m2 lisad4-5.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/9201/7010/KKM 13092017 m36 lisa(6).pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017005 Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja hüvitise arvutamine“ lisa 1 Erametsas paikneva vääriselupaiga puistu arvutuslik sortimenteerimine Arvutuslik sortimenteerimine toimub puistuelementide kaupa. Arvutuse lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvutuslikul sortimenteerimisel kasutatakse järgmisi takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus – OHOR, cm; puuliik, vanus – a (a), diameeter – d, cm, kõrgus – h, m, tagavara – M, m³, kahjustatud puude osakaal – k, %. Mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) võetakse kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 1.1. Tabel 1.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus KKT (kasvukohatüüp) OHOR, cm KL (kastikuloo), ND (naadi), SL (sinilille), LP (liivane puistang), SP (saviliivane puistang), KP (kivine puistang) 1 LL (leesikaloo), LU (lubikaloo) 2 SM (sambliku), PH (pohla), JP (jänesekapsa-pohla), JK (jänesekapsa) 4 KN ( kanarbiku) 5 JM (jänesekapsa-mustika) 6 MS (mustika), AN (angervaksa) 10 KM (karusambla-mustika) 13 SJ (sõnajala), TA (tarna- angervaks) 15 SN (sinika), OS (osja), TR (tarna), KR (karusambla) 20 RB (raba), SS (siirdesoo), MD (madalsoo), LD (lodu), KS (kõdusoo), TP (turbane puistang) 50 Puud jagatakse diameetriklassidesse vastavalt tabelile 1.2. Tabeli ülemises reas on diameetriklassi ja puistu keskmise diameetri suhe (ds) ning alumises reas puude arv diameetriklassis (n''). Jaotus on antud 1000 puu kohta. Hiljem tehakse arvutused tegeliku puude arvuga. Näiteks kui puistuelemendi keskmine diameeter on 22 cm, siis esimene diameetriklass on 6,6 cm (0,3×22) ning seal on 21 puud jne." Tabel 1.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse ds 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 n'' 21 47 69 89 100 108 107 102 91 77 60 45 31 22 16 9 4 2 Kõrgusekõvera parameeter (kh) leitakse järgmise valemi abil: kh = h'/(1,3 + c1×(d'/(d' + c2))^c3), kus kh – kõrgusekõvera parameeter; h' – kasvatatud kõrgus, m; d' – kasvatatud diameeter, cm; c1, c2, c3 – tabelis 1.3 esitatud kõrgusekõvera parameetrid. Tabel 1.3. Kõrgusekõvera parameetrid Puuliik c1 c2 c3 MA (mänd), SD (seedermänd), LH (lehis), TO (teised okaspuud) 32,7621 1,1 9,9241 KU (kuusk), NU (nulg), TS (ebatsuuga) 37,2351 1,3 10,858 LM (sanglepp), HB (haab), PP (pappel), TL (teised lehtpuud) 31,6953 4,3 2,4979 TA (tamm), SA (saar), JA (jalakas), VA (vaher), KP (künnapuu) 35,8659 1,6 8,2934 KS (kask), LV (hall lepp), PN (pärn), RE (remmelgas) PA (paju), muud 31,9851 8 1,4625 Leitakse diameetri klassides olevate puude sortimendid. Arvutus tuleb teha kõikide tabelis 1.2 märgitud diameetriklasside osas. Allpool on kirjeldatud ühe diameetriklassi arvutust (kõikide diameetriklasside osas toimub arvutamine analoogiliselt): 1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 1.2, d' – kasvatatud diameeter): D = ds×d'. 2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 1.3 esitatud valemi parameetrid): H = kh×(1,3+c1×(D/(D + c2))^c3). 3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H. Tabelis 1.4 on jämepalkide peenema otsa miinimumdiameetrid (djp), samuti peenpalkide (dpp), paberipuude (dpa) ja küttepuude peenema otsa miinimumdiameetrid (dky). Tabel 1.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid, cm Puuliik djp dpp dpa dky MA, SD, TO 18 10 6 5 KU, LH, NU, TS 18 10 6 5 KS, PN 18 13 6 5 LM 18 11 - 5 HB, PP, TL 18 11 7 5 LV, RE, PI (pihlakas), TM (toomingas), muud - - - 5 TA, SA, VA, JA, KP 18 13 - 5 Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on järgmine: 3.1 esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0. 3.2 kui puu on väike (diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 meetri), siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemi järgi: mpu = 0,000019 + 0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489 3.3 muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt: 3.3.1 arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 3 esitatud mudelile, kusjuures sortimendi alguspunktiks on 0-kõrgus ja lõpp-punktiks puu kõrgus); 3.3.2 leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on esitatud tabelis 1.5): KOOR = (a1×(D + a2)/(D + a2 + 1))^a3/100. Tabel 1.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid Puuliik a1 a2 a3 MA, SD, TO 6,0 10 -17,5 KU, LH, NU, TS 8,0 2 -4,9 KS, PN 11,1 3 -4,9 HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL 12,0 2 -3,2 LM, LV, RE, muud 10,8 2 -4,0 3.3.3 arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksusega. Kui D≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1 + H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300 + H/300. 3.3.4 leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS + 3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus H, m, puu diameeter D, cm, ja soovitud diameetri kõrgus –HS, m. Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS, cm: abi1=1,3/H; abi2 = (((((a6×abi1 + a5)× abi1 + a4)× abi1 + a3)× abi1 + a2)× abi1 + a1)× abi1 + a0; abi3 = HS/H; abi4 = (((((a6×abi3 + a5)× abi3 + a4)× abi3 + a3)× abi3 + a2)× abi3 + a1)× abi3 + a0; abi5 = p×(H - h0)+q×(D-d0); DS = D×(1+(abi3×abi3-0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1-0,01)×abi5)×abi1), kus DS – leitud diameeter kõrgusel HS, cm; abi1, abi2, abi3, abi4, abi5 – abimuutujad: a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 2.1 (lisas 3) olevad valemi parameetrid. Koore paksuse näiduga korrigeerides saadakse: DS = DS/(1 + KOOR)^0,5 3.3.5 saadud diameetrit DS võrreldakse sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky. a. Kui diameeter on võrdne jämepalgi diameetriga djp või suurem, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. b. Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem kui diameeter dpp või sellega võrdne, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. c. Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem diameetrist dpa või sellega võrdne, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1. d. Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem diameetrist dky või sellega võrdne, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 esitatud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1. 3.3.6 kontrollitakse, kas puu kõrgus H on väiksem kui HS + 3,1. Kui on väiksem, siis korratakse punktides 4.3.3.4–4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega HS + 3,1, siis pöördutakse punktis 4.3.3.7 esitatud valemite poole; 3.3.7 leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on seni mahud koos koorega. Kuna arvestuses kasutatakse ilma kooreta mahtusid, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada sortimentide mahud ilma kooreta: mjp = mjp×(1 - KOOR); mpp = mpp×(1 - KOOR); mpa = mpa×(1 - KOOR); mky = mky×(1 - KOOR). 4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu puude arvuga diameetriklassis (n'' tabelis 1.2). 5. Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi: mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu); mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu); mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu); mky = sum(mky)×M'/sum(mpu). 6. Leitakse kahjustatud puude osakaal. Soovitav on võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest, kuid kui see seal puudub, siis tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaal leitakse järgmise valemi abil: kus kahj% – kahjustatud puude osakaal, %; A – vanus a + aj, a; a1, a2 – parameetrid tabelist 1.6. Tabel 1.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid MA KU KS HB LM LV Kõva-lehtpuud A1 9000000 1300000 700 145 250 60 10000000 A2 0,5 0,5 2 3,5 3 6 0,5 7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustuste järgi: 7.1 kõverusest tingitud paberipuudeks minevate palkide osakaal on tabelis 1.7; 7.2 kahjustatud puudest saadavatest tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 1.7, kui see näitaja ei ole märgitud metsa inventeerimise andmetes; 7.3 kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgifraktsioonist paberipuudeks mineva puidu osakaal on tabelis 1.7. Tabel 1.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad                     + ⋅= 2 1 1 100% a A a A A kahj Puuliik Kõverusest tingituna paberipuudeks minevate palkide osakaal, % Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuudeks mineva puidu osakaal, % Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgifraktsioonist paberipuudeks mineva puidu osakaal, % MA 5 50 50 KU 5 50 75 KS 25 50 100 HB 10 50 100 LM 25 50 100 LV 50 50 100 Kõvalehtpuud 5 50 100 8. Eelnevalt leitud sortimentide kogused korrutatakse läbi RMK metsamaterjalide müügistatistikast tulevate sortimentide ühikuhindadega ja kulude arvestamisel kasutatakse lisas 3 toodud valemit 1, mille konstandid leitakse RMK vastavate kulude analüüsil. 9. Väljamaksmisele kuuluva summa saamiseks korrutatakse eelmises punktis arvutatud metsast saadav kasum läbi koefitsiendiga, mis saadakse järgmise valemiga: , 100 1 TM TM Koef − += kus koef - arvutamiseks kasutatav koefitsient; TM - Tulumaksuseaduses § 4 lõikes 1 toodud tulumaksumäär. „Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja hüvitise arvutamine“ Lisa 2 R. Ozolinši tüvemoodustaja mudel ja selle kasutamine 1. Arvutamiseks on vaja järgmisi lähtetunnuseid: puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg, m; sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop, m; puu kõrgus – h, m, puu diameeter – d, cm. 2. Mudel kasutab parameetreid, mis on esitatud tabelis 2.1. Tabelis 2.1 on käsitletud 9 eri puuliiki, kuid metsas on ka teisi puuliike. Tabelis puuduva puuliigi korral kasutatakse tabelit 2.2, kus selgub, millise puuliigi valemit kasutada. Tabel 2.1. R. Ozolinši tüvemoodustaja valemi parameetrid pl a0 a1 a2 a3 a4 a5 a6 h0 d0 p q MA 118,981 -277,578 1140,525 -3037,487 4419,682 -3361,78 997,657 26 30 0,007 -0,007 KU 113,939 -203,061 827,209 -2161,251 2732,076 -1699,667 390,755 33 36 0,0087 -0,0097 KS 120,567 -312,074 1388,288 -3725,819 5197,005 -3788,858 1120,891 20 28 0,021 0 LM 120,224 -310,985 1450,125 -4238,703 6644,011 -5408,312 1743,64 14 12 0,0264 -0,0017 HB 110,428 -143,288 530,481 -1643,304 2606,605 -2212,94 752,018 18 20 0,0074 0,0002 LV 118,56 -263,482 988,135 -2376,874 3045,214 -2137,684 626,131 16 16 0,0168 -0,0103 TA 120,958 -354,769 2022,206 -6736,346 11231,25 -9254,632 2971,333 14 20 0,0263 0,0005 SA 117,999 -282,941 1411,064 -4542,395 7964,66 -7175,007 2506,62 21 20 -0,002 0 PN 110,428 -143,287 530,477 -1643,287 2606,569 -2212,906 752,006 16 12 0,0061 0 Tabel 2.2. Puuliikide asendatavus Puuliik Ozolinši valemis Samu parameetreid kasutavad puuliigid MA MA, SD, LH, TO KU KU, NU, TS KS KS LM LM HB HB, PP, TL LV LV, RE, PA, PI, TM, KD TA TA, VA, JA, KP SA SA PN PN 3. Arvutamise käik. 3.1. Kui puu on väike – (diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 meetri), siis arvutatakse terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemi järgi: mpu = 0,000019 + 0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489 3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on allpool esitatud 33 valemit, mis siin esitatud järjekorras kasutamise korral annavad sortimendi mahu – m, m³. abi1=1,3/h abi2 = (((((a6×abi1 + a5)× abi1 + a4)× abi1 + a3)× abi1 + a2)× abi1 + a1)× abi1 + a0 abi3 = p×(h - h0)+q×(d-d0) abi4 = 1 – 0,01×abi3 c1 = abi4×a0 c2 = abi4×a1/h c3 = (abi4×a2 + abi3×a0)/(h^2) c4 = (abi4×a3 + abi3×a1)/(h^3) c5 = (abi4×a4 + abi3×a2)/(h^4) c6 = (abi4×a5 + abi3×a3)/(h^5) c7 = (abi4×a6 + abi3×a4)/(h^6) c8 = abi3×a5/(h^7) c9 = abi3×a6/(h^8) d1 = c1×c1 d2 = c1×c2 d3 = (c2×c2 + 2×c1×c3)/3 d4 = (c1×c4 + c2×c3)/2 d5 = (c3×c3 + 2×c2×c4 + 2×c1×c5)/5 d6 = (c1×c6 + c2×c5 + c3×c4)/3 d7 = (c4×c4 + 2×c3×c5 + 2×c2×c6 + 2×c1×c7)/7 d8 = (c1×c8 + c2×c7 + c3×c6 + c4×c5)/4 d9 = (c5×c5 + 2×c4×c6 + 2×c3×c7 + 2×c2×c8 + 2×c1×c9)/9 d10 = (c2×c9 + c3×c8 + c4×c7 + c5×c6)/5 d11 = (c6×c6 + 2×c5×c7 + 2×c4×c8 + 2×c3×c9)/11 d12 = (c4×c9 + c5×c8 + c6×c7)/6 d13 = (c7×c7 + 2×c6×c8 + 2×c5×c9)/13 d14 = (c6×c9 + c7×c8)/7 d15 = (c8×c8 + 2×c7×c9)/15 d16 = c8×c9/8 d17 = (c9×c9)/17 abi5 = ((((((((((((((((d17×alg + d16)×alg + d15)×alg + d14)×alg + d13)×alg + + d12)×alg + d11)×alg + d10)×alg + d9)×alg + d8)×alg + d7)×alg + + d6)×alg + d5)×alg + d4)×alg + d3)×alg + d2)×alg + d1)×alg abi6 = ((((((((((((((((d17×lop + d16)×lop + d15)×lop + d14)×lop + d13)×lop + + d12)×lop + d11)×lop + d10)×lop + d9)×lop + d8)×lop + d7)×lop + + d6)×lop + d5)×lop + d4)×lop + d3)×lop + d2)×lop + d1)×lop v = (abi6 - abi5)×d×d×π/(((1 + (abi1×abi1 – 0,01)×abi3)×abi2)^2)/40000 , kus v – sortimendi maht(m³); abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5, c6,c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9, d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17 – abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 2.1 esitatud valemi parameetrid; h – puu kõrgus, m; d – puu diameeter, cm; alg – sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m; lop – sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m; π – 3,14159. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (keskkonnaministri 13.09.2017 määruse nr 36 sõnastuses) Lisa 3 Kulude arvutamine 1. Raiekulude arvutamise valem Kasutatakse likviidset materjali andvate metsaraiete korral. , 4 3 2 1 KVKa va a aRK    kus RK – raiekulu, kr/m3; v – keskmine raiutav tüvemaht, m3; KVK – keskmine kokkuveokaugus, m; a1, a2, a3, a4 – raiekulu arvutusvalemi konstandid. 2. Väikeste puude raiumise kulu arvutamise valem Kasutatakse mittelikviidset materjali andvate raiete korral. Valem annab ühe puu raiumise kulu, mis tuleb korrutada raiutavate puude arvuga. N a HaaNK 7 2,1 65  , kus NK – väikeste puude raiumise kulu, kr/tk; H – raiutavate puude keskmine kõrgus, m; N – raiutavate puude kogus, tk/ha; a5, a6, a7 – väikeste puude raiumise kulu arvutamise valemi konstandid. Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused“ Lisa 4 [RTL 2009, 54, 788 – jõust. 12.07.2009] Vääriselupaiga kontrollakt nr. Lepingu nr. Maakond: Välitöö aeg: Vald: Küla: Kinnistu nimi: Katastri nr : Omanik: VEP nr. Pindala: Kontrollimise tulemus Kontrollija: Nimi: Ametikoht: Allkiri: Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused“ Lisa 5 [RT I 16.12.2010, 1 – jõust. 1.01.2011] Vääriselupaiga kaitseks koostatava isikliku kasutusõiguse lepingu ettevalmistamiseks vajalike algandmete AKT Koostatud “.....“ ....................................... a Koostaja nimi, ametikoht Telefon, e-posti aadress Kinnisasja omaniku andmed Füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) Elukoha aadress Telefon, e-posti aadress Perekonnaseis Juriidilise isiku nimi Registrikood Juriidilise isiku esindaja Juriidilise isiku esindaja esindusõiguse alus (volikiri, seadusest tuleneva esindusõiguse korral õiguslik alus) Asukoht Postiaadress Telefon, e-posti aadress Andmed koormatava kinnistu kohta Kinnistu registriosa number Katastriüksuse nimi ja tunnus(ed)/ Maaüksuse asukoht Andmed vääriselupaiga kohta Vääriselupaiga nimetus, number ja asukoha kirjeldus Iseloomulikud näitajad Pindala (ha) Kaitse korraldamiseks vajalikud toimingud Metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjude või täiendavate kulude hüvitamise suurus (eurot) ja maksegraafik Kontrollimise aeg ja kontrollakti number Akti koostaja: ........................................................................................................................... (allkiri) Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (keskkonnaministri 13.09.2017 määruse nr 36 sõnastuses) Lisa 6 Vääriselupaiga tunnusliigid 1. Seente tunnusliigid Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi Aleurodiscus amorphus liudnahkis Asterodon ferruginosus narmastaelik Boletus satanas saatana kivipuravik Ceriporia purpurea punane võrkpoorik Ceriporia reticulata valge võrkpoorik Clavariadelphus pistillaris suur tõlvharik Clavariadelphus truncatus tömp tõlvharik Crustoderma dryinum ookernahkis Dentipellis fragilis õrn narmnahkis Diplomitoporus flavescens männi-vahakorgik Eocronartium muscicola samblaniidik Fistulina hepatica maksak Fomitopsis rosea roosa pess Ganoderma lucidum lakkvaabik Geastrum spp. prk maatäht Gomphus clavatus seakõrv e vurrik Grifola frondosa leht-kobartorik Hericium coralloides korallnarmik Hydnellum spp. prk kübarnarmik Leptoporus spp. prk tümak Lindtneria trachyspora ogaeoseline ebapoorik Lycoperdon echinatum siiljas murumuna Multiclavula mucida limane tuhattõlvik Perenniporia medulla-panis valge püsipoorik Perenniporia subacida kollane püsipoorik Phaeolus schweinitzii juurepruunik Phellinus abietis eenduv kuusetaelik Phellinus chrysoloma liibuv kuusetaelik Phellinus ferrugineofuscus tumepruun taelik Phellinus ferruginosus roostepruun taelik Phellinus nigrolimitatus joontaelik Phellinus populicola haava-tuletaelik Phellodon spp. prk narmik Phlebia centrifuga volt-tardnahkis Phlebia subochracea ere tardnahkis Physisporinus crocatus ere-lodupoorik Physisporinus vitreus klaasjas lodupoorik Pseudomerulius aureus kuldvammik Pycnoporellus fulgens roostetorik Sarcodon spp. prk põdramokk Sarcosoma globosum limatünnik Sistotrema raduloides hammas-sistotreem Skeletocutis odora taiga-peenpoorik Skeletocutis stellae täht-peenpoorik Sowerbyella spp. prk soverbiell Steccherinum collabens pruun nääts Steccherinum pseudozilingianum haavanääts Steccherinum robustius jalaka-oganahkis e lõuna oganahkis Tomentella crinalis narmik-tomentell Tremiscus helvelloides lehterüdik Xylobolus frustulatus tammenahkis 2. Samblike tunnusliigid Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi Acrocordia spp. puudel kasvavad liigid prk kühmsambliku puudel kasvavad liigid Alyxoria varia härma-kiiriksamblik Arthonia leucopellaea valkjas tähnsamblik Arthonia vinosa puna-tähnsamblik Bacidia rubella punakas mõhnsamblik Carbonicola anthracophila männi-soomussamblik Cetrelia spp. prk helksamblik Chaenotheca brachypoda kahvatu varjusamblik Chaenotheca gracilenta sire varjusamblik Chaenotheca phaeocephala soomus-varjusamblik Collema spp. prk limasamblik Evernia divaricata pikk lõhnasamblik Evernia mesomorpha kahar lõhnasamblik Hypogymnia farinacea jahu-hallsamblik Icmadophila ericetorum harilik rabasamblik Lecanactis abietina kuuse-nublusamblik Leptogium saturninum haava-tardsamblik Lobaria pulmonaria harilik kopsusamblik Menegazzia terebrata harilik poorsamblik Mycoblastus sanguinarius punetav vistarsamblik Nephroma spp. prk neersamblik Phlyctis agelaea täpiline jahusamblik Sclerophora spp. prk nuisamblik Thelotrema lepadinum harilik koobassamblik 3. Sammaltaimede tunnusliigid Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi Anastrophyllum hellerianum e Crossocalyx hellerianus Helleri ebatähtlehik e Helleri narmaskarikas Anomodon attenuatus ahenev tuhmik Anomodon longifolius õrn tuhmik Anomodon viticulosus suur tuhmik Bazzania trilobata kolmehõlmaline batsaania Buxbaumia viridis roheline hiidkupar Dicranum flagellare kännu-kaksikhammas Dicranum spurium nõmme-kaksikhammas Dicranum viride roheline kaksikhammas Frullania dilatata harilik kariksammal Hamatocaulis vernicosus läikiv kurdsirbik Helodium blandowii harilik sookammik Hylocomium umbratum e Hylocomiastrum umbratum varjulaanik e varju-salulaanik Isothecium alopecuroides harilik hännik Jamesoniella autumnalis e Syzygiella autumnalis sügis-kõrvsammal Jungermannia leiantha e Liochlaena lanceolata keeljas kulbik e lusiksammal Lejeunea cavifolia nõgusalehine hõlmiksammal Lepidozia reptans roomav soomik Metzgeria furcata harilik paelsammal Mnium hornum hammas-tähtsammal Neckera complanata e Alleniella complanata lame õhik e harilik lameõhik Neckera pennata sulgjas õhik Nowellia curvifolia kännukatik Odontoschisma denudatum paljas hammassammal Paludella squarrosa soosammal Palustriella spp. prk roodik Plagiothecium undulatum lainjas põikkupar Porella spp. prk porella Pseudobryum cinclidioides lodu-ebapungsammal Riccardia latifrons laiahõlmaline rikardia Riccardia palmata kämmalrikardia Scapania apiculata süstjas skapaania Sphagnum wulfianum Wulfi turbasammal Thamnobryum alopecurum kähar põõsassammal Trichocolea tomentella viltjas udesammal Tritomaria quinquedentata suur sagarsammal Ulota bruchii Bruchi säbrik Ulota crispa harilik säbrik 4. Soontaimede tunnusliigid Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi Allium ursinum karulauk Asplenium ruta-muraria müür-raunjalg Asplenium trichomanes pruun raunjalg Carex disperma õrn tarn Cinna latifolia laialehine nestik Cladium mariscus lääne-mõõkrohi Hedera helix harilik luuderohi Liparis loeselii soohiilakas Lunaria rediviva mets-kuukress Orchidaceae spp., eeldusel, et esineb vähemalt 5 liiki sgk käpalised, eeldusel, et esineb vähemalt 5 liiki Primula farinosa pääsusilm Taxus baccata harilik jugapuu Ulmus laevis künnapuu 5. Mardikate tunnusliigid Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi Acanthoderes clavipes pugalsikk Agrilus ater Agrilus mendax pihlaka-salehundlane Ampedus nigroflavus Ampedus sanguineus suur-punanaksur Anoplodera variicornis Arhopalus tristis tume-kännusikk Boros schneideri männisinelane Calitys scabra Callidium coriaceum pronksjas lapiksikk Calosoma inquisitor väike-võrajooksik Ceruchus chrysomelinus Cossonus cylindricus Cucujus cinnaberinus väike-punalamesklane Cyrtoclytus capra Dendrophagus crenatus sarviklamesklane Descarpentriesina variolosa paplihundlane Dicerca alni Dicerca furcata odahundlane Gnorimus nobilis õiepõrnikas Harminius undulatus Hololepta plana Leptura thoracica Liocola marmorata metallpõrnikas Lymexylon navale tammepuurlane Melandrya dubia hiidredulane Melanophila acuminata põlendikuhundlane Mycetochara spp. prk kännukapral Mycetophagus quadripustulatus Necydalis major vaablassikk Nothorhina punctata Osmoderma eremita eremiitpõrnikas Ostoma ferruginea punakoor Peltis grossa hiidkoor Pterostichus angustatus Rhamnusium bicolor pargisikk Saperda perforata täpik-haavasikk