Regulation of the Minister of Environment no. 49 of 2021 determining the nitrate-sensitive area and restrictions on agricultural activities in the nitrate-sensitive area
Made 2021-11-05 · Text as of 2026-10-01
Public law and official guidance, published as research. Not legal, tax or financial advice.
About this law
- Original title
- Keskkonnaministri Määrus nr. 49 2021. Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal.
- Language
- Estonian; English
- Kind
- Regulation
- Country
- Estonia
- Subjects
- Agricultural and rural development, Livestock, Water
- Keywords
- agricultural land, fertilizers/nutrients, use restrictions, grazing, groundwater, protected area
Where to read it
Text
The law's own text, section by section, as held. Each section has its own link.
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.11.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 09.11.2021, 10 Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal1 Vastu võetud 05.11.2021 nr 49 Määrus kehtestatakse veeseaduse § 37 lõike 2 ja § 168 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega määratakse nitraaditundlik ala ning selle piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit (edaspidi kaitsmata põhjaveega alad) ning kehtestatakse oluliste allika- ja karstialade nimekiri ning tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel. § 2. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala ja kaitsmata põhjaveega alade asukoht (1) Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (edaspidi nitraaditundlik ala) asub: 1) Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas, Rakvere vallas, Kadrina vallas, Tapa vallas, Väike-Maarja vallas ja Vinni vallas; 2) Järva maakonnas Järva vallas ja Paide linnas; 3) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas ja Jõgeva vallas. (2) Nitraaditundliku ala välispiir ja selle piires kaitsmata põhjaveega alade piirid on esitatud keskkonnaportaalis2 ja Maa-ameti geoportaali kaardirakenduses3. § 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal Kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal ei tohi: 1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku põllumajandusmaa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet. § 4. Olulised allika- ja karstialad Nitraaditundliku ala piires kaitset vajavad olulised allika- ja karstialad on järgmised: 1) Aavere karstijärvik (LTA1000502); 2) Aidu karstiala (LTA1000523); 3) Aniste-Einjärve karstijärvikud (LTA1000506); 4) Assamalla luht (LTA1000504); 5) Esna pargi allikad (LTA1000518); 6) Jalgsema karstijärvikud (LTA1000511); 7) Jupri karstiorg (LTA1000516); 8) Järsi karstijärvikud (LTA1000507); 9) Kalana karstiala (LTA1000522); 10) Kiigumõisa allikad (LTA1000500); 11) Kiltsi mõisa pargi allikad (LTA1000514); 12) Lüsingu allika- ja karstiala (LTA1000513); 13) Muru karstiala (LTA1000509); 14) Mõdriku mõisa allikad (LTA1000505); 15) Mõdriku veski allikad (LTA1000519); 16) Mängupealse karstijärvik (LTA1000517); 17) Prandi allikad (LTA1000508); 18) Roosna-Alliku Külmaallikad (LTA1000512); 19) Saksi karstijärvik (LTA1000510); 20) Tudre karstijärvik (LTA1000515); 21) Tõrma allikad (LTA1000503); 22) Varangu allikad (LTA1000521); 23) Vetiku allikad (Suurjärv) (LTA1000520); 24) Vetiku allikad (Väikejärv) (LTA1000501). 1 Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1–8). 2 keskkonnaportaal.ee 3 https://geoportaal.maaamet.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=109112021010&id=121092021006!pr37lg2 Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler