Regulation No. 40 of 2018 of Minister of Public Administration of Estonia on Conditions and Procedure for the Use of Support for the Energy Efficiency of Local Government Care Institutions and the Construction of Energy Efficient Buildings for Care Institutions

§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2017–2020” meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015–2017 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks kasutamise tingimused ja kord. Määrus reguleerib riigihalduse ministri 5. juuni 2017. a määruses nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” nimetatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kasutamata jäänud osa kasutamist. (2) Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, taastuvenergia kasutuse edendamine ning avaliku sektori suure energiakuluga hoonete vähendamine, asendades need liginullenergiahoonetega. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Leht 1 / 12 pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8– 13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

§ 2. Meetme elluviija (1) Meetme üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 10 lõike 3 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused

§ 3. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse määruse alusel järgmisi tegevusi: 1) väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamiskulusid ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavad ning energiasäästu suurendavad ja taastuvenergia kasutust edendavad rekonstrueerimistööd (edaspidi ka energiatõhususe tööd); 2) kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate suure energiakuluga köetavate hoonete osakaalu vähendamine ja asendamine sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses uute väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise teenusüksuse liginullenergiahoonete taristuga (edaspidi ka liginullenergiahoonete ehitamine). (2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoone omanik on kohaliku omavalitsuse üksus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus; 2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, millest vähemalt osa on kasutuses sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 tähenduses väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamiseks; seejuures mõistetakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all eelkõige teenuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel, või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing; 3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid üldhooldusteenuse või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. (3) Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse tervikuna üldhooldusteenuse osutamiseks, toetatakse hoone energiatõhususe töid, kui hoone vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja toetuse taotleja tagab energiatõhususe tööde tegemisega kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku 180 kWh/ (m²a)–220 kWh/(m²a). (4) Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse tervikuna üldhooldusteenuse osutamiseks, on sellises hoones tehtavad energiatõhususe tööd abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses. (5) Energiatõhususe tööde puhul, kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, toetatakse hoone üldhooldusteenuse ja avaliku sektori poolt osutatava muu teenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususe tööde tegemist juhul, kui hoone vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja toetuse taotleja tagab kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise vahemikku, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Hoone osade kasutusotstarvetele vastavate soovitavate energiatõhususarvudena kasutatakse käesoleva määruse lisas 3 sätestatud energiatõhususarvude väärtuseid. (6) Kui energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavat hoonet kasutatakse lisaks üldhooldusteenuse osutamisele ka muul otstarbel, on sellises hoones tehtavad energiatõhususe tööd abikõlblikud järgmiselt: 1) üldhooldusteenuse ainukasutuses oleva hooneosa tööd kogu ulatuses; 2) muu avaliku sektori kasutuses oleva või avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hooneosa, mis ei ole suurem kui 30% kogu hoone köetavast pinnast, tööd kogu ulatuses. (7) Hoones või hoone osas, mis ei vasta lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele, energiatõhususe töid ei toetata. (8) Määruse alusel liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse raames väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks rajatavale uuele teenuseüksusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) teenusüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes liginullenergiahoones tegutsev teenusekohtade kogum; 2) loodav teenuseüksus koosneb ööpäevaringse majutusega teenusekohtadest, mida on vähemalt kümme ning mis on jaotatud kuni kümneliikmelisteks vajadusepõhisteks rühmadeks; Leht 2 / 12 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... 3) loodav teenusüksus võib koosneda lisaks punktis 2 nimetatud ööpäevaringse majutusega teenusekohtadele ka teenusekohtadest, kus ööpäevaringset majutust ei pakuta; 4) teenuseüksuse ööpäevaringseks teenuse osutamiseks mõeldud köetava pinna ruutmeetrite ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate isikute suhtarv peab olema väiksem kui 30; 5) teenusüksuse paigutamiseks ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele. (9) Liginullenergiahoonete ehitamist toetatakse tingimusel, et toetuse taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast arvatakse välja suure energiakuluga hooned või nende osad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: 1) ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass E; 2) on kasutuses ja olnud viimasel kolmel aastal kasutuses ja köetav; 3) köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel 2018. aasta 1. jaanuari seisuga ei ole väiksem kui määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames rajatava uue teenusüksuse köetava pinna ruutmeetrite arv; 4) on omandatud mitte hiljem kui 2018. aasta 1. juuni. (10) Kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast hoonete või nende osade väljaarvamise all mõistetakse kinnisomandi võõrandamist erasektorile või hoonete või nende osade lammutamist. (11) Liginullenergiahoonete ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid vastavalt ehitusseadustiku

§ 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. (12) Meetme raames rajatava liginullenergia tasemele vastava hoolekandeasutuse hoone ehitamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1) hoone asukoht planeeritakse kaugemale müra- ja saasterikastest teedest ning tänavatest ja ettevõtetest; 2) hoolekandeasutuse elanikel peab olema võimalik kasutada muid avalikke teenuseid või liigelda muude avalike teenuste saamise asukohtadesse, kasutades selleks näiteks ühissõidukiga liinivedu; 3) hooned peavad olema ühe- või kahekorruselised; 4) enama kui ühekorruselise hoone puhul peab hoones olema lift; 5) ruumide viimistlus peab olema kooskõlas ruumide funktsiooniga ning sisustus peab võimaldama samu tegevusi, mis koduses keskkonnas; 6) ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab võimaldama õendusabiteenuse osutajale vajadusel juurdepääsu voodile mõlemalt poolt; 7) magamistoad võivad olla ühe- või kahekohalised, vähemalt pooled magamistubadest peavad olema ühekohalised; 8) elutoa minimaalne pindala on vähemalt 12 ruutmeetrit iga kümne voodikoha kohta; 9) hügieeniruumide puhul tuleb tagada vähemalt üks pesemiskoht viie voodikoha kohta, üks valamu nelja voodikoha kohta ja üks WC-pott viie voodikoha kohta. (13) Meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb.

§ 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on projekti rahastamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp energiatõhususe tööde tegemisel hilisem kui 2021. aasta 31. august ning liginullenergiahoonete ehitamisel hilisem kui 2022. aasta 31. august. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist. (4) Rakendusüksus võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. [RT I, 10.03.2021, 4- jõust. 13.03.2021]

§ 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks või liginullenergiahoone ehitamiseks ja mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja. Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Leht 3 / 12 (3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tähenduses hoone energiakasutust otseselt mõjutavad järgmised energiatõhususe töödega seotud kulud: 1) soojustamise kulu; 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu; 7) päikesekaitse lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise kulu; 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu; 11) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulu, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu. (4) Liginullenergiahoonete ehitamise puhul on abikõlblikud järgmised taristu ümberkorraldamisega seotud kulud: 1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas analüüsid ja uuringud; 2) omanikujärelevalve kulu; 3) katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingute kulu; 4) detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulu; 5) projekteerimise kulu; 6) ehitise ekspertiisi kulu; 7) ehitamise kulu; 8) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; 9) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise kulu. (5) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) hoone energiaauditi kulu; 10) hoone energiamärgise andmise kulu; 11) kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone võõrandamisega seotud kulud; 12) arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu.

§ 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 1 40–70% projekti abikõlblikest kuludest. Põhitegevuse tulusid käsitletakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja 14 tähenduses. (2) Energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 220–385 eurot rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta. Maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta arvutatakse järgmise valemi järgi: 550 eurot × individuaalne toetusmäär; [RT I, 18.01.2019, 14- jõust. 21.01.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 19. oktoobrist] Leht 4 / 12 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... 2) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 330 000–577 500 eurot. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: 825 000 eurot × individuaalne toetusmäär. [RT I, 18.01.2019, 14- jõust. 21.01.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 19. oktoobrist] (3) Liginullenergiahoonete ehitamiseks toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne ühe täisealise isiku ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 16 000–28 000 eurot. Maksimaalne ühe täisealise isiku ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise toetus arvutatakse järgmise valemi järgi: 40 000 eurot × individuaalne toetusmäär; 2) maksimaalne projektis planeeritud ühe ilma ööpäevaringse majutuseta täisealise isiku teenusekoha loomise toetus on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 4800–8400 eurot. Maksimaalne projektis planeeritud ühe ilma ööpäevaringse majutuseta täisealise isiku teenusekoha loomise toetus arvutatakse järgmise valemi järgi: 12 000 eurot × individuaalne toetusmäär; 3) maksimaalne ööpäevaringse majutusega teenusekohtade loomise toetus kogumina on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 320 000–560 000 eurot. Maksimaalne ööpäevaringse majutusega teenusekohtade loomise toetus kogumina arvutatakse järgmise valemi järgi: 800 000 eurot × individuaalne toetusmäär; 4) maksimaalne selliste teenusekohtade toetus, kus ööpäevaringset majutust ei pakuta, on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 48 000–84 000 eurot. Maksimaalne selliste teenusekohtade toetus, kus ööpäevaringset majutust ei pakuta arvutatakse järgmise valemi järgi: 120 000 eurot × individuaalne toetusmäär; 5) maksimaalne kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise toetus meetme vahenditest kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 32 000–56 000 eurot. Maksimaalne kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava suure energiakuluga hoone või hoonete lammutamise toetus arvutatakse järgmise valemi järgi: 80 000 eurot × individuaalne toetusmäär. (4) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 sätestatut. (5) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. (6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi. (7) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. (8) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (9) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded

§ 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341sätestatud nõuetest. (3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Leht 5 / 12 (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372kohane arengukava, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141lõigetes 44, 46, 5, 51ja 52sätestatud erisusi.

§ 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid. (2) Taotlus esitatakse määruse iga § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse kohta eraldi. (3) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (4) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale; 4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma projekti tegevuste ja kulude abikõlblikkus; 6) energiatõhususe tööde puhul peab taotlusest selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on hoolekandeasutuse ainukasutuses, köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ja üldhooldusteenuse kohtade arv Sotsiaalministeeriumile esitatud statistilise aastaaruande andmetel 2017. aasta 31. detsembri seisuga; 7) liginullenergiahoonete ehitamise puhul peab taotlusest selguma kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatavate suure energiakuluga hoonete või nende osade § 9 lõikes 6 sätestatule vastava energiamärgise klass ning hoonete või nende osade köetava pinna ruutmeetrite arv; 8) taotluses peab sisalduma kinnitus, et projektile või projekti üksikutele tegevustele ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud 3 aasta jooksul; 9) liginullenergiahoonete ehitamise puhul peab taotlusest selguma toetuse abil ehitatava hoone ja ümbritseva ala ruumilahenduse seotus avaliku ruumiga ja hoone ruumimõjuga ümbrusele. (5) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; 2) energiatõhususe tööde puhul hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisustega; 3) energiatõhususe tööde ja liginullenergiahoonete ehitamise puhul kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja nende kohta puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud; 4) liginullenergiahoonete ehitamise puhul hoone energiamärgis, mis vastab § 9 lõikes 6 sätestatule; 5) liginullenergiahoonete ehitamise korral rajatava hoone projekti eskiislahendus või ruumiplaan, mis sisaldab teavet, mis võimaldab taotlust määruse lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide lõikes hinnata; 6) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega; 7) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. (7) Liginullenergiahoonete ehitamise puhul võib taotleja esitada maksimaalselt kaks taotlust.

§ 9. Hoone energiaauditile ja energiamärgisele esitatavad nõuded (1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 3 sätestatud nõuetele. (2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud energiatõhususe tööde raames võib taotleja esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid. (3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on kehtiv kutse, mis lubab teostada auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 3. (4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2018. aasta 1. jaanuari andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõigetes 3 ja 5 sätestatud vahemikku; Leht 6 / 12 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks; 6) CO2heitkoguse vähenemise prognoos kolme kalendriaasta kohta alates projekti lõpetamise aastale järgnevast aastast. (5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes käesoleva määruse lisas 3 sätestatud sisekliima tingimustest ja tüüpilise kasutuse andmetest. Hoone üldhooldusteenuse osutamiseks kasutatava osa energiatõhususarvud määratakse lähtuvalt majutushoone sisekliima tingimustest ja tüüpilise kasutuse andmetest. Muus osas juhindutakse energiatõhususarvutust läbi viies majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusest nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”. (6) Paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 raames kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone energiamärgis peab vastama majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sätestatud nõuetele ja olema välja antud 2018. aasta 1. juunil või hiljem. (7) Paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 raames kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatavale hoonele energiamärgise andmisel ei ole lubatud kasutada majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” § 14 lõikes 2 toodud erisust. 4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja taotlemisega seotud teabe ja dokumendid rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotlusvooru, koos taotluse esitamise tähtpäevadega toetatavate tegevuste lõikes, kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel. (3) Taotlusvooru rahalise mahu, toetatavate tegevuste vahelise vahendite jaotuse, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse energiatõhususe tööde tegevuse osas ning meetme rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta.

§ 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse hindamine; 4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine (1) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus on nõuetele vastav, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Leht 7 / 12 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud. (4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Vastavaks tunnistatud energiatõhususe töödeks esitatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid § 13 lõikes 1 sätestatud korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (7) Vastavaks tunnistatud liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid

§ 13 lõikes 2 sätestatud korras lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (8) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.

§ 13. Taotluse hindamine (1) Energiatõhususe töödeks esitatud taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp); 2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 2; 3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokku liitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma; 4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle põhitegevuse tulu elaniku kohta on väiksem; 5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt. (2) Liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea vastavalt käesoleva määruse lisas 4 toodud taotluste hindamiskriteeriumidele; 2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisel; 3) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle põhitegevuse tulu elaniku kohta on väiksem. (3) Liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

§ 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse energiatõhususe tööde ja liginullenergiahoonete ehitamise tegevuste lõikes eraldi, arvestades § 10 lõike 3 alusel antavas käskkirjas sätestatut. (3) Energiatõhususe töödeks esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 2) igas territoriaalses grupis on rakendusüksusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume; 3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle- eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks; 4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas; 5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. Leht 8 / 12 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... (4) Liginullenergiahoonete ehitamiseks esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena koostatakse üleriigiline pingerida; 2) hindamise tulemusena alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 3) rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. (5) Kui lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt tehtud taotluse rahuldamise otsuste järel tekib eelarve jääk ning seda on võimalik kasutada hindamise tulemusena koostatud pingereas rahastamise mahust välja jäänud taotluste rahuldamiseks, suurendatakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusele, milleks esitatud taotlustes toodud rahastamise maht ületas § 10 lõike 3 alusel antavas käskkirjas sätestatud indikatiivset rahastuse mahtu, eraldatud rahastuse mahtu tekkinud eelarve jäägi võrra.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne summa; 5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 6) projekti rahastamiskava ja projekti elluviimise ajakava; 7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 8) poolte õigused ja kohustused; 9) järelevalve kord; 10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandlus CO2heitkoguse kokkuhoiust; 11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord; 12) toetuse väljamaksmise kord; 13) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord; 14) vaidluste lahendamise kord; 15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 16) viide komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012, kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi; 17) viide, et tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiga, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL), kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses; 18) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks.

§ 16. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Leht 9 / 12 Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine

§ 17. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri; 3) mitte avaldama projektiga seotud hanketeadet enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 4) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 5) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna hoolekandeasutusena ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma rakendusüksusega kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 7) liginullenergiahoonete ehitamise korral kohaliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvate hoonete hulgast välja arvatavat hoonet mitte võõrandama kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevale üksusele; 8) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 9) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 10) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged; 11) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 12) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 13) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümne aasta jooksul abi saamisest; 14) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms); 15) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt.

§ 18. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik” või „Energiatõhusa hoone ehitamist toetas Eesti riik”; 5) Rahandusministeeriumi logo. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100% tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; Leht 10 / 12 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) energiatõhususe töödeks toetust saanud hoone kasutamine üldhooldusteenuse või avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks lõpetatakse või vähendatakse käesoleva määruse alusel toetusega rekonstrueeritud hoones asuvate üldhooldusteenuse teenuskohtade mahtu enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) liginullenergiahoone ehitamiseks toetust saanud hoone kasutamine üldhooldusteenuse osutamiseks lõpetatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 9) hoone omand või valdus antakse määruse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata; 10) hoone omand või valdus antakse määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. (2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 2, 5, 10, 25 või 100% hankelepingule eraldatud toetusest. 7. peatükk Andmete esitamine

§ 20. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492lõikele 3. 8. peatükk Vaidemenetlus

§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. 9. peatükk Rakendussätted

§ 22. Rakendussätted (1) Riigihalduse ministri 5. juuni 2017. a määruse nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” sätestatud ja Rahandusministeeriumi poolt lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus, järelevalve ning muud õigused ja kohustused lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. (2) Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise tingimuste ja korra kohaselt, arvestades lõikes 3 toodud erisust. Menetlemise korda kohaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele vastavalt. [RT I, 01.10.2019, 1- jõust. 04.10.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 19. oktoobrist] (3) Riigihalduse ministri 5. juuni 2017. a määruse nr 31 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” alusel ellu viidava projekti lõpp ei või olla hilisem kui 2020. aasta 31. detsember. [RT I, 01.10.2019, 1- jõust. 04.10.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 19. oktoobrist]

§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] Lisa 1 Toetuse määr [RT I, 18.01.2019, 14- jõust. 21.01.2019, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 19. oktoobrist] Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile Lisa 4 Taotluste hindamiskriteeriumid liginullenergiahoonete ehitamisel Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Leht 11 / 12 Leht 12 / 12 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks j... Riigihalduse ministri 12.10. 2018 määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Toetuse määr1 Põhitegevuse tulu Maksimaalne toetuse Kohaliku omavalitsuse üksus elaniku kohta, eurot määr protsentides Alutaguse vald 2329 40 Anija vald 1214 65 Antsla vald 1127 70 Elva vald 1177 67 Haapsalu linn 1109 70 Haljala vald 1146 69 Harku vald 1553 43 Hiiumaa vald 1258 62 Häädemeeste vald 1137 69 Jõelähtme vald 1520 45 Jõgeva vald 1201 65 Jõhvi vald 1096 70 Järva vald 1348 56 Kadrina vald 1181 67 Kambja vald 1311 59 Kanepi vald 1207 65 Kastre vald 1182 67 Kehtna vald 1311 59 Keila linn 1497 47 Kihnu vald 1399 53 Kiili vald 1547 44 Kohila vald 1270 61 Kohtla-Järve linn 1051 70 Kose vald 1292 60 Kuusalu vald 1406 53 Loksa linn 1234 63 Luunja vald 1135 70 Lääne-Harju vald 1251 62 Lääne-Nigula vald 1393 53 Lääneranna vald 1270 61 Lüganuse vald 1114 70 Maardu linn 1125 70 Muhu vald 1171 67 Mulgi vald 1194 66 Mustvee vald 1208 65 Märjamaa vald 1217 64 Narva linn 979 70 Narva-Jõesuu linn 1567 43 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2017. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud, millest on maha arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemisel makstud ühinemistoetus, ja elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2017. a seisuga. Nõo vald 1162 68 Otepää vald 1201 65 Paide linn 1201 65 Peipsiääre vald 1187 66 Põhja-Pärnumaa vald 1249 62 Põhja-Sakala vald 1188 66 Põltsamaa vald 1203 65 Põlva vald 1209 65 Pärnu linn vald 1272 61 Raasiku vald 1356 56 Rae vald 1654 40 Rakvere vald 1189 66 Rakvere linn 1168 67 Rapla vald 1270 61 Ruhnu vald 2242 40 Rõuge vald 1348 56 Räpina vald 1085 70 Saarde vald 1183 67 Saaremaa vald 1216 64 Saku vald 1554 43 Saue vald 1406 53 Setomaa vald 1300 59 Sillamäe linn 1023 70 Tallinn 1349 56 Tapa vald 1144 69 Tartu vald 1299 59 Tartu linn 1345 56 Toila vald 1296 59 Tori vald 1102 70 Tõrva vald 1165 68 Türi vald 1220 64 Valga vald 1131 70 Viimsi vald 1613 40 Viljandi vald 1103 70 Viljandi linn 1190 66 Vinni vald 1321 58 Viru-Nigula vald 1204 65 Vormsi vald 1696 40 Võru vald 1240 63 Võru linn 1208 65 Väike-Maarja vald 1360 56 Riigihalduse ministri 12.10.2018. a määruse nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti Hoone ülalpidamiskulude vähenemine2 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. 1;2 Kui hoonet kasutatakse lisaks üldhooldusteenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt üldhooldusteenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hoone köetava netopinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava netopinna ruutmeetritest. Hoonesse tarnitud energia vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv). Riigihalduse ministri 12.10.2018. a määruse nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile 1. Üldist Lisa 3 rakendatakse käeoleva määruse raames teostatavatele energiaauditile. Lisas on kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”;  majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“;  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“;  sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded”. 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab alljärgnevas loetelus toodud kehtivat kutset Kutse väljastamise aeg Kutse Enne 01.07.2013 Diplomeeritud energiaaudiitor, tase V Volitatud energiaaudiitor, tase V 01.07.2013-02.07.2017 Tervikkutse energiaaudiitor, tase 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Pärast 01.07.2018 Osakutse hoonete energiaaudiitor, tase 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused teostatakse valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teostab nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga. 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2018. aasta 1. jaanuari andmetel:  enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust; andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Korrektsete andmete puudumisel tunnistatakse taotlus nõuetele mitte vastavaks. 2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) määramine tüüpilisel kasutusel:  energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv vahemikku, mis vastab hoone kasutusotstarvetele kohalduvaid lisas 3 punktis 9 sätestatud soovitavaid energiatõhususarvu väärtusi arvestavale köetava pinna alusel arvutatud hoone kaalutud keskmisele väärtusele:  tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis toodud töid; hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel:  auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõike 5 punktiga 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv tuleneb omavalitsusüksuse ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii omavalitsusüksuse kui ka audiitori poolt;  valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;  auditisse tuleb lisada simulatsioonimudelist hoone 3D pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ja lähteandmed majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama määruse lisa 4 kujul;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel:  määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus tehtava ETA ega muude arvutustega.  ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulus. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes.  hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) tuuakse välja vaid selle paketi kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse.  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgnevate tabelite kujul Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a … … …. Kütused kokku, kWh/a Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2.a) Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2.a) 6) hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed:  arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest.  kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse kalendriaasta ülalpidamiskulud leitakse vastava kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi (tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku)) ja normaalaastale taandatud vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.  kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel lähtutakse viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina. 7) projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed: Prognoosi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:  prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tuleb teostada valideeritud tarkvaraga;  energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;  energiahindade puhul tuleb aluseks võtta vastava energiakandja tariifiks (nt €/kWh) auditi objekti vastava energiakandja 2017. aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetiline keskmine tariif;  lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestada võrku müüdav elektrienergia hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 100% rekonstrueeritava muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoone ning 75% muu rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest;  lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 60% rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;  hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase 3 aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Nt kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, siis on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);  ventilatsiooni kulude prognoosimisel lähtutakse hoone õhuvooluhulgast 2 l/(s·m2) hoone köetava pinna kohta ja eeldusest, et ventilatsioon töötab 24/7. See õhuvooluhulk ei sisalda suurköögi ventilatsiooni. Kui hoones asub suurköök, milles toiduvalmistamiseks kasutatavate kuumutusseadmete soojuslik võimsus on üle 25 KW, arvutatakse selle energiatarbimine täiendavalt;  olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest;  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse kolme kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina). Andmed võib esitada igakuiselt, aga see ei ole kohustuslik. 8) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:  tarbitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 1,35 t CO2/MWh.  tarbitud kaugkütte soojusenergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,18 t CO2/MWh.  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. 9) Täpsustatud hoone kasutusotstarbest lähtuvad energiatõhususarvude vahemikud3 Soovitav energiatõhususarvu vahemik Hoone kWh/(m²·a) 1) väikeelamu köetava pinnaga < 120 m2 165 – 185 2) väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja ridaelamu 140 – 160 3) väikeelamu köetava pinnaga > 220 m2 120 – 140 4) korterelamu 135 – 150 5) kasarmu 200 – 250 6) büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 135 – 160 7) majutushoone 180 – 220 8) ärihoone 160 – 210 9) avalik hoone 170 – 220 10) kaubandushoone ja terminal 190 – 230 11) haridushoone 135 – 160 12) koolieelne lasteasutus 135 – 165 13) tervishoiuhoone 140 – 170 14) tööstushoone protsessi soojuseraldusega kuni 30 vatti 140 – 170 ruutmeetri (W/m2) kohta 15) laohoone 80 – 100 3 Soovitav energiatõhususarvu vahemik kehtib riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja energiatõhusate hoolekandeasutuse hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel esitatud taotluste menetlemisel. 10) Soovitava energiatõhususarvu määramisel kasutatavad ventilatsiooni välisõhu vooluhulgad ja ruumitemperatuuride seadeväärtused Välisõhu Kütmise Jahutuse Hoone kasutusotstarve vooluhulk, seadeväärtus, °C seadeväärtus, °C l/(s·m2) Väikeelamu köetava pinnaga < 120 m2 0,5 21 27 Väikeelamu köetava pinnaga ≥ 120 0,42 21 27 m2 ja ridaelamu Korterelamu 0,5 21 27 Kasarmu 1,5 21 27 Büroohoone, raamatukogu ja 2 21 25 teadushoone ning tervishoiuhoone Majutushoone 1 21 25 Ärihoone 2 21 25 Avalik hoone 2 21 25 Spordihoone 2 18 25 Kaubandushoone ja terminal 2 18 25 Haridushoone 3 21 25 Koolieelne lasteasutus 2 21 25 Tööstushoone 0,9 20 27 Laohoone 0,35 15 27 11) Soovitava energiatõhususarvu määramisel kasutatav tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojus köetava pinna ruutmeetri kohta Kasutus- Valgustusa Seadmed Inime- Inime- Kasutusaeg aste sedb sed Hoone kasutusotstarve kellaaeg h/24h d/7d W/m2 W/m2 W/m2 m2/in. Väikeelamu köetava 00:00- 24 7 0,6 6 3 3 28,3 pinnaga <120 m2 00:00 Väikeelamu 120 - 220 m2 ja 00:00- 24 7 0,6 6 2,4 2 42,5 ridaelamu 00:00 Väikeelamu ≥ 220 m2 00:00- 24 7 0,6 6 2 1,4 60,7 00:00 Korterelamu 00:00- 24 7 0,6 8 3 3 28,3 00:00 Büroohoone, raamatukogu 07:00- 11 5 0,55 10 12 5 17,0 ja teadushoone 18:00 Kaubandushoone ja 07:00- 14 7 0,55 19 1 5 17,0 terminal 21:00 Majutushoone 00:00- 24 7 0,5 8 1 4 21,3 00:00 Toitlustus- ja 12:00- 10 7 0,4 19 4 14 6,1 teenindushoone 22:00 Avalik hoone 08:00- 14 7 0,5 14 0 5 17,0 22:00 Haridushoone 08:00- 8 5 0.6e 12 8 14 5,4 16:00 Koolieelne lasteasutus 07:00- 12 5 0,4 12 4 10 4,0 19:00 Tervishoiuhoone 07:00- 13 5 0,6 10 4 8 10,6 20:00 Kasarmu 00:00- 24 7 0,4 10 2 10 8,5 00:00 Tööstushoone 07:00- 12 5 0,55 12 12 4 21,3 19:00 Laohoone 00:00- 24 7 0,2 10 0 0 0 00:00 a esitatud andmete puhul on eeldatud, et mitteelamutes kasutatakse päevavalguslampe või vastava efektiivsusega muid valgusteid. Toodud soojuseraldused sisaldavad nii päevavalguslambi nimivõimsuse kui ka starteri võimsuse, mis on ligikaudu 25% nimivõimsusest. b inimeste soojuseraldus sisaldab ainult ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks tuleb toodud väärtused jagada läbi teguriga 0,6. c elamute valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamute seadmete elektritarbimise saamiseks jagada soojuseraldus läbi teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15. juuni kuni 15. august kasutusaste on 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusaja välisele režiimile. 12) Soovitava energiatõhususarvu määramisel kasutatav sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus köetava pinna ruutmeetri kohta Sooja vee Netoenergiavajadus Hoone tüüp erikulu l/(m2·a) kWh/(m2·a) 2 Väikeelamu <120 m 516 30 Väikeelamu 120 - 220 m2 ja 430 25 ridaelamu Väikeelamu ≥ 220 m2 344 20 Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Büroohoone, raamatukogu ja 103 6 teadushoone Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Spordihoone 344 20 Haridushoone (v.a võimla) 172 10 Koolieelne lasteasutus 258 15 Tervishoiuhoone 206 12 Tööstushoone 103 6 Laohoone 0 0 Riigihalduse ministri 12.10.2018. a määruse nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ Lisa 4 Taotluste hindamiskriteeriumid liginullenergiahoonete ehitamisel Kriteerium 1: Avaliku sektori hoonetes energiatõhususe saavutamine Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatavate hoonete või nende osade energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK) ning köetava pinna ruutmeetrite suhtarvu uue loodava teenusüksuse köetava pinna ruutmeetite arvuga. Kriteerium näitab kui suur hulk suure energiakuluga pinda väheneb avaliku sektori kasutusest ning tekib juurde liginullenergia pinda. Valem: X / Y x (KEK-100) kus: X – kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast välja arvatava hoone köetava pinna ruutmeetrite arv Y – uue loodava teenusüksuse köetava pinna ruutmeetite arv KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2.a) 100 – liginullenergiahoonele vastav kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2.a) Mida kõrgem on näitaja, seda rohkem saab punkte. Punktide alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt: 20 punkti saab pingerea esimesel kohal olev maksimaalse suhtarvuga projekt 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev minimaalse suhtarvuga projekt Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevaid projekte hinnatakse järgmise valemiga: 20-(20-5)/(N-1)/(P-1) Kus: N – järjekorra numbrite arv pingereas (k.a esimene ja viimane koht) P – konkreetse taotluse järjekorra number pingereas Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse 20 punkti. Võrdse suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorra numbri. Kriteerium 2: Eesmärgipüstituse ja lahenduste sobivus uute teenuskohtade loomisel Hinnatakse uute teenuskohtade loomise olulisust ning tehtud valikute sobivust vastavalt esitatud projekti lahendusele ja kaalutud alternatiividele. Hinnatakse, kas taotleja pakutud lahendus arvestab deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega lähtuvalt Euroopa institutsionaalselt hooldusmudelilt kogukonnapõhisele ülemineku ekspertrühma koostatud juhendmaterjalile „Euroopa ühtsed juhised institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele süsteemile ülemineku kohta“ (http://www.sm.ee/et/riigi-korraldatavad-teenused) ja heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidega (http://www.sm.ee/et/sotsiaalteenused), sh dementsusega eakatele sobivate sotsiaalteenuste arendamisega ja kättesaadavuse tõstmisega. Hindamise aluseks võetakse taotluses esitatud informatsioon ja esitatud eskiis / ruumiplaan. Projekte hinnatakse järgmiselt: 30 punkti – läbivalt on arvestatud deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega ja heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkidega. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud uuringuid, analüüse, teiste riikide praktikat vms, mis kirjeldab teenuse osutaja nägemust kvaliteetse üldhooldusteenuse osutamisest inimestele, ning need toetavad projekti teostamise loogikat. Kõik eelnev kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks; 20 punkti – esitatud on projekti eesmärk ning vajalikud tegevused koos osaliste põhjendustega. Arvestatud on deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega ja heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas esineb mõningaid puudusi; 10 punkti – esitatud on projekti eesmärk ning lisatud põhjendused. Üldiselt on arvestatud nõutud põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses, projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas esineb olulisi puudusi, mida on võimalik parandada; 0 punkti – projekt ei toeta deinstitutsionaliseerimise elluviimist ega heaolu arengukava 2016– 2023 eesmärkide saavutamist. Puuduvad selgitused, mis toetavad projekti teostamise loogikat, eesmärk on ebaselge ning kavandatud tegevused ei ole põhjendatud. Esitatud lahendus ei ole meetme tegevusest elluviimiseks sobiv. Näiteks on planeeritud institutsionaalse hoolduse põhimõtetele vastavad teenuseüksused, kus puuduvad võimalused teenusesaajatele individuaalseks lähenemiseks või pole planeeritud määruse § 6 lõike 1 kohast teenuseüksuse liigendatust vajadusepõhisteks rühmadeks. Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest see ei toeta vastavaid eesmärke. Projekti raames planeeritud lahendus ei toeta ega vasta kvaliteetse teenusekoha rajamise nõuetele. Komisjon projekti edasi ei hinda. Kriteerium 3: Teenusekoha loomise maksumus Hindamise aluseks on projekti planeeritud abikõlblike kulude meetmest toetatav osa (summa) suhe projekti loodavate teenusekohtade arvu. See näitab vahendite kasutamise efektiivsust projektis ühe teenuskoha loomisel. Aluseks võetakse taotluses esitatud projekti eelarve abikõlblikud kulud meetme vahenditest. Summa jagatakse vajaduse korral kahes osas olenevalt sellest, kas projektis luuakse vaid majutusega või ka majutuseta teenusekohti täisealistele – kummagi osa rajamise summa jagatakse loodud teenusekohtade arvuga. Kriteeriumi summa saadakse majutusega ja toetavate teenusekohtadega projektis hindepunktide kaalutud keskmisena, kus kaaluks on loodavate teenusekohtade arv. Maksimaalne hindepunktide arv on 20 punkti ning minimaalne 5 punkti. Maksimumtulemuse saab projekt, mille ühe koha rajamise taotletav toetuse summa meetme vahenditest on vähemalt 20% madalam kui ühe teenusekoha loomise maksimaalne toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale. Ülejäänud punktid jagatakse proportsionaalselt taotletava ühe koha rajamise toetuse summaga. Projekte hinnatakse järgmiselt: Ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise maksumuse hindepunktid leitakse järgmise valemiga: X = 5 + (Tmax – Tproj)/(0,2*Tmax)*15 X – projektile omistatav hindepunkt; Tmax - maksimaalne ühe täisealise isiku ööpäevaringse majutusega teenusekoha loomise toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale, mis saadakse valemiga: Tmax = 40 000 * määruse lisas 1 sätestatud toetusmäär kohaliku omavalitsuse kohta %; Tproj – projektiga rajatava ööpäevaringse majutusega teenusekoha keskmine toetuse summa meetme vahenditest, mis saadakse valemiga: Tproj = taotletav toetuse kogusumma / rajatavate majutusega teenuskohtade arv. Ööpäevaringse majutuseta teenusekoha rajamise maksumuse hindepunktid leitakse järgmise valemiga: X = 5 + (Tmax – Tproj)/(0,2*Tmax)*15 X – projektile omistatav hindepunkt; Tmax - maksimaalne ühe täisealise isiku majutuseta teenusekoha loomise toetus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale, mis saadakse valemiga: Tmax = 12 000 * määruse lisas 1 sätestatud toetusmäär kohaliku omavalitsuse kohta %; Tproj – projektiga rajatava ööpäevaringse majutuseta teenusekoha keskmine toetuse summa meetme vahenditest, mis saadakse valemiga: Tproj = taotletav toetuse kogusumma / rajatavate majutuseta teenuskohtade arv. Projekt, milles ühe teenusekoha loomise keskmine maksumus meetme vahenditest ületab maksimaalset teenuskoha loomise toetust vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale, hindamisele ei kuulu ning selle kohta tehakse pärast vastavushindamist taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kriteerium 4: Teenuseüksuse asukoht Teenuste osutamist võib pidada seda jätkusuutlikumaks, mida olulisemad funktsioonid on asulal, millesse vastav teenuseüksus või teenusekohad rajatakse. Hindamise aluseks on maakonnaplaneeringutes (Lääne-Virumaa puhul maakonnaplaneeringu ettepanekus) märgitud keskuse tüüp ning toimimine omavalitsuse keskusena. Projekte hinnatakse järgmiselt: 10 punkti – teenuseüksus on planeeritud maakonnaplaneeringus märgitud piirkondlikku keskusesse või suuremasse keskusesse 5 punkti – teenuseüksus on planeeritud kohaliku omavalitsuse keskusesse või maakonnaplaneeringus märgitud kohalikku keskusesse 0 punkti – teenuseüksus on planeeritud asulasse, mis ei ole kohaliku omavalitsuse keskus, ega ole maakonnaplaneeringus märgitud kohalikuks või suuremaks keskuseks. Kriteerium 5: Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukoha omavalitsusüksuses Sotsiaalteenuste osutamine kohaliku omavalitsuse poolt aitab kaasa inimestele terviklikuma abi osutamisel, sest peale üldhooldusteenuse võivad olla vajalikud ka kohaliku omavalitsuse muud pakutavad tugiteenused, näiteks sotsiaaltransporditeenus ja sotsiaaleluasemeteenus. Arvestuse aluseks on 01.01.2018. aastal kehtima hakanud haldusjaotuse põhiselt kohalikus omavalitsuses vastuvõetud abi korraldamise aluseks olevad õigusaktid (volikogu määrused) järgmistele teenustele: koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus. Taotleja lisab taotlusele viited asjassepuutuvatele õigusaktidele Riigiteatajas. Projekte hinnatakse järgmiselt: 20 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 9 teenust toodud loetelust; 15 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 8 teenust toodud loetelust; 10 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 7 teenust toodud loetelust; 5 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse 5 või 6 teenust toodud loetelust; 0 punkti – kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähem kui 5 teenust toodud loetelust. Kriteerium 6: Juurdepääs teenusekohtadele Hinnatakse füüsilist juurdepääsu ühistranspordiga, mis määrab ühelt poolt teenuse kättesaadavuse ning teisalt teenusesaaja võimalused. Ühistranspordi ühendus peab olema tagatud asustusüksuse piires ja ühenduses suuremate asulatega. Hinnatakse olemasolevat ühistranspordi võrku, et teenuse pakkumine toimuks olemasoleva keskkonnaga kooskõlas. Optimaalseks ühistranspordiga ühenduseks saab arvata olukorra, kus ühistranspordi peatus on teenuseüksusest mõistlikus kauguses (kuni 1 km). Kriteeriumi puhul on oluline nii töötajate, lähedaste või külaliste kui ka teenust saavate inimeste liikumise võimalused. Projekte hinnatakse järgmiselt: 10 punkti – juurdepääs on tagatud mitu korda päevas ühistranspordiga ja sõidugraafikud sobituvad kavandatud liikumisaegadega, taotleja on lisanud ühenduse sagedust sobivatel aegadel tõendavad sõidugraafikud; 5 punkt – igapäevane juurdepääs ühistranspordiga on tagatud, kuid sõidugraafikud ei ole optimaalsed ega mugavad, taotleja on lisanud ühenduse olemasolu tõendavad sõidugraafikud; 0 punkti – ühistransport ei ole teenuseüksuse puhul praktiliselt kasutatav (peatused kaugel, ajad ei klapi, liikumissuunad sobimatud). Kriteerium 7: Teenusekohtade ligipääsetavus Hindamisel arvestatakse, kas projekti raames tagatakse ligipääsetavus (sh liikumispuudega inimeste liikumisvõimalused). Kas on juhindutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a. määrusest nr 28, puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. Ruumide ligipääsetavus ei tähenda vaid esiuksest sisse saamist, vaid ka teenuse osutamisega seotud ruumide, sh nõustamiseks ja tegevusteks kavandatud ruumide ligipääsetavust (ukse laius, lävepakk jne), et pakutav teenus oleks kättesaadav. Näiteks ei pea ratastooliga ligipääsetavus mitmekorruselises hoones alati tähendama lifti, selleks võib olla ka trepironija jne, kuid uute hoonete rajamisel tuleks enam kui kahekordsete hoonete puhul seda kindlasti arvestada. Hindamise aluseks on taotluses esitatud informatsioon ja esitatud eskiis / ruumiplaan. Projekte hinnatakse järgmiselt: 15 punkti – teenuseüksuses on ligipääsetavusega seotud küsimused läbi mõeldud ning leitud on võimalikud parimad lahendused taristu kasutamiseks, sh liikumispiiranguga inimesele; 10 punkti – teenuseüksus on kavandatud, arvestades ligipääsetavuse tingimusi, kuid on kohti, kus projekt tuleb üle vaadata ja parandada; 5 punkti – projektis on olulised puudused ligipääsetavuse lahendustes, kuid projekt on võimalik ellu viia kooskõlas ligipääsetavuse tingimustega, arvestades muu hulgas komisjoni ettepanekuid; 0 punkti – projektis on olulised puudused ligipääsetavuse lahendustes ning teenuseüksus ei toeta ligipääsetavat teenusepakkumist. Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest projektis planeeritud taristu ei vasta ligipääsetavuse tingimustele ega taga selle võimalikele kasutajatele võrdseid võimalusi. Kui projekt saab 0 punkti, ei ole taristu kavandatud määruse tingimustega kooskõlas. Komisjon projekti edasi ei hinda. Kriteerium 8: Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale Hindamise aluseks on taotluses ja taotluse lisades esitatud informatsioon, sh informatsioon tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele. Projekte hinnatakse järgmiselt: 10 punkti - Projekti raames parendatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, uue hoone rajamine on kooskõlas planeeringutes kehtestatud põhimõtetega. Projekt avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale, rajatav objekt sobib planeeringult ümbritsevasse elukeskkonda. Antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ning soodustades varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hoone kavandamisel on läbi viidud või viiakse läbi arhitektuurivõistlus ja projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud või kaasatakse volitatud arhitekti kutset omav ekspert. Kasutatakse BIM-tehnoloogiat 5 punkti - Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, Objekti rajamine on kooskõlas planeeringutes kehtestatud põhimõtetega, või on esitatud realistlik kava tegevuste ja planeeringute vastavusse viimiseks. Projekt avaldab positiivset mõju elukeskkonnale, rajatav objekt sobib planeeringult ümbritsevasse elukeskkonda. Antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ning soodustades varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Projekteerimise lähteülesande koostamisse on kaasatud või kaasatakse volitatud arhitekti kutset omav ekspert. 0 punkti - Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti, ruumilise planeerimise kvaliteet ja projekti positiivne mõju elukeskkonnale on vähene. Objekti rajamine ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega ning tegevuste ja planeeringute vastavusse viimine ei ole realistlik. Projekteerimise lähteülesande koostamisse ei ole kaasatud või ei kavatseta kaasata volitatud arhitekti kutset omavat eksperti.