Regulation No. 2 of 2017 of Minister of Public Administration of Estonia on the conditions and procedure for the use of support for the promotion of energy efficiency and the use of renewable energy in kindergarten buildings

§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse aastateks 2017–2020 riigi eelarvestrateegias määratud meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015–2017 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 54% suuruse osa kohaliku omavalitsuse allsektoris kasutamise tingimused ja kord. (2) Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine või taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust.

§ 2. Meetme elluviijad (1) Meetme viib ellu Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi volitatud isik). 2. peatükk Toetuse andmise alused

§ 3. Toetatav tegevus (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu ja taastuvenergia kasutuse edendamist suurendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi energiatõhususe tööd). (2) Hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoonet kasutatakse munitsipaallasteaiana; Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... Leht 1 / 8 2) hoones tegutsevas munitsipaallasteaias käib Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga vähemalt 40 last; 3) hoone munitsipaallasteaia ainukasutuses oleva köetava pinna ruutmeetrite arvu ja munitsipaallasteaias käivate laste suhtarv on väiksem kui 19. (3) Kui hoonet kasutatakse lisaks munitsipaallasteaiale ka muul otstarbel, siis toetatakse hoone energiatõhususe tööde elluviimist juhul, kui munitsipaallasteaia ainukasutuses olev hoone osa vastab lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele ja taotleja tagab kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud vahemikku. (4) Kui hoonet kasutatakse lisaks munitsipaallasteaiale ka muul otstarbel, siis sellise hoone energiatõhususe töid toetatakse proportsionaalselt munitsipaallasteaia ainukasutuses oleva hoone osa köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest.

§ 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõpeb ning tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise lepingu sõlmimise päev ja lõpp hilisem kui 2022. aasta 30. november. [RT I, 13.08.2019, 1- jõust. 16.08.2019] (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §- s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja. (3) Abikõlblikud on majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tähenduses hoone energiakasutust otseselt mõjutavad järgmised energiatõhususe töödega seotud kulud: 1) soojustamise kulu; 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb hoone soojustamisega kaasnevast vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide uuendamisega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 6) automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, seonduv kulu; 7) päikesekaitse lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise kulu; 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu; 11) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu, mis on varem riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu. Leht 2 / 8 Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus...

§ 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr on vastavalt toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodikale (lisa 1) 40–70% projekti abikõlblikest kuludest. Põhitegevuse tulusid käsitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja 14 tähenduses. (2) Toetust antakse vastavalt toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodikale (lisa 1) 146–255 eurot ühe rekonstrueeritava hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. (3) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, võetakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse, mille arvestusüksusse sõltuv üksus kuulub, põhitegevuse tulud ja elanike arv. (4) Taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti finantsilise jätkusuutlikkuse. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi. (6) Toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse projekti rahastamise lepingus. 3. peatükk Taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded

§ 7. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, kes on taotluse esitamisele eelnenud kolmel järjestikusel aastal kuulunud ja taotluse esitamise aastal kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksusesse. Kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvat üksust ja arvestusüksust käsitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses. (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga vähemalt 5000 elanikku ja 2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341sätestatud nõuetest. (4) Taotleja loetakse nõuetele vastavaks, kui ta on alustanud haldusreformi seaduse § 4 lõike 1 või Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 alusel teiste kohaliku omavalitsuse üksustega läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (edaspidi ühinemisläbirääkimised), mille tulemusel moodustub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimusele vastav kohaliku omavalitsuse üksus ja kõik ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on vastu võtnud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse

§ 9 lõigete 7 ja 9 kohase otsuse. (5) Ühinemisläbirääkimisi alustanud kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on õigus taotlus esitada, kui ta on kuulunud taotluse esitamisele eelnenud kolmel järjestikusel aastal ja taotluse esitamise aastal ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksusesse ning tal on ühinevate kohalike omavalitsuste, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele, volikogude nõusolek käesoleva määruse alusel taotluse esitamiseks.

§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja peab taotluse esitama taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid. (2) Taotlus esitatakse iga rekonstrueeritava hoone kohta järgmiselt: 1) taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga 5000– 10 999 elanikku, võib esitada ühe taotluse; 2) taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga 11 000 või rohkem elanikku, võib esitada kaks taotlust; 3) ühinemisläbirääkimisi alustanud iga punktis 1 sätestatud tingimustele vastava taotleja või temast sõltuva üksuse kohta võib esitada ühe taotluse; 4) ühinemisläbirääkimisi alustanud iga punktis 2 sätestatud tingimustele vastava taotleja või temast sõltuva üksuse kohta võib esitada kaks taotlust. Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... Leht 3 / 8 (3) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (4) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud projekti elluviimise perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama käesolevas määruses nõutavale toetuse ja omafinantseeringu määrale; 4) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma tegevuste ja kulude abikõlblikkus; 6) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on munitsipaallasteaia ainukasutuses, ja munitsipaallasteaias käivate laste arv 2016. aasta 1. oktoobri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel; 7) taotluses peab sisaldama kinnitus, et projektile või projekti üksikutele tegevustele ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. (5) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; 2) hoone energiaaudit; 3) kinnitus, et projekti raames rekonstrueeritav hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja nende kohta puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud ning et taotleja kohustub hoonet kasutama munitsipaallasteaiana ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma Rahandusministeeriumiga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 4) ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude otsus käesoleva määruse alusel taotluse esitamiseks ning taotluse ja lepingu allkirjastamiseks käesoleva määruse § 7 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul. (6) Volitatud isikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

§ 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded (1) Energiaauditi koostamisel juhindutakse vormi ja sisu osas majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruses nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”, 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” ja Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” sätestatud nõuetest. (2) Energiaauditi koostab vähemalt kuuenda taseme energiaaudiitor. (3) Energiaaudit peab lisaks lõikes 1 nimetatud määrustes nõutule sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2016. aasta 1. oktoobri andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine tüüpilisel kasutusel; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv vahemikku 141–190 kWh/(m²a); 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel. (4) Lõike 3 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrusele nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja 3. juuni. 2015. a määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. (5) Hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonide aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kolme kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks. 4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse esitamine (1) Taotluse esitab volitatud isikule elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. (2) Toetust taotletakse ja taotlemisega seotud teave ja dokumendid esitatakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. (3) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama §-s 8 sätestatud nõuetele vastava taotluse. Leht 4 / 8 Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... (4) Taotlusvooru kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ja volitatud isiku veebilehel. (5) Taotlusvooru rahalise mahu ja regionaalse jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister. (6) Taotlus esitatakse volitatud isikule hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. (7) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata.

§ 11. Taotluse menetlemine volitatud isiku juures Taotluse menetlemine volitatud isiku juures koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimisest; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest ning vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest; 3) taotluste hindamisest; 4) taotluse rahuldamise korral ettepaneku tegemisest projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks; 5) projekti rahastamise lepingu sõlmimisest.

§ 12. Taotleja ja taotluse hindamine (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele. (4) Kui volitatud isik avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb valdkonna eest vastutav minister taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 13 sätestatud korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb valdkonna eest vastutav minister taotluse rahuldamise otsuse. Valdkonna eest vastutav minister võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse laekuvatest vahenditest.

§ 13. Taotluse hindamiskriteeriumid (1) Taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp). (2) Taotluste hindamiskriteeriumid sätestatakse lisas 2. (3) Igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel kaks kohta pärast koma. (4) Võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on esitatud suurema munitsipaallasteaias käivate laste arvuga hoone kohta. Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... Leht 5 / 8

§ 14. Taotluse rahuldamine (1) Ettepaneku projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks teeb volitatud isik 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast alates. (2) Hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis kõrgema punktiarvu saanud taotluste esitajatele tehakse ettepanek projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks lähtuvalt taotlusvooru rahastamise mahust. (3) Ettepaneku projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks teeb volitatud isik taotlejale teatavaks elektrooniliselt. (4) Toetuse saaja sõlmib 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti rahastamise lepingu sõlmimise ettepaneku kättesaamist volitatud isikuga projekti rahastamise lepingu. Poolte kokkuleppel on tähtaega võimalik pikendada. (5) Kui toetuse saaja loobub projekti rahastamise lepingu sõlmimisest, tehakse lepingu sõlmimise ettepanek sama territoriaalse grupi pingereas esimesele väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejale ulatuses, mis ei ületa territoriaalse grupi taotlusvooru rahalist mahtu ja tema taotletud summat. (6) Kui pärast lõigetes 4 ja 5 nimetatud lepingute sõlmimist tekib territoriaalse grupi sees raha jääk, tehakse ettepanek rahastamise lepingu sõlmimiseks alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle- eestilises pingereas. (7) Kui lõigete 5 ja 6 alusel rahastamisele kuuluva taotluse suurus ületab raha jääki, on volitatud isikul õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise osas, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.

§ 15. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast alates. (2) Valdkonna eest vastutav minister teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (4) Volitatud isik esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk Toetuse kasutamine, hangete läbiviimine ja toetusele viitamine

§ 16. Projekti rahastamise leping (1) Toetuse kasutamiseks sõlmivad toetuse saaja ja volitatud isik projekti rahastamise lepingu. (2) Projekti rahastamise lepingus märgitakse vähemalt: 1) lepingupooled ja nende andmed; 2) projekti nimetus; 3) toetuse summa, abikõlblike kulude kogumaht ja projekti elluviimise periood; 4) projekti rahastamiskava aastate lõikes; 5) toetuse maksimaalne summa ja selle osatähtsus projekti abikõlblikest kuludest; 6) poolte õigused ja kohustused; 7) projekti eelarve muutmine ilma lepingut muutmata; 8) vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 9) järelevalve tingimused ja kord; 10) toetuse andmisega ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas CO2heitkoguse kokkuhoiust raporteerimine; 11) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 12) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 13) lepingu muutmise tingimused; 14) lepingu lõppemise ja ülesütlemise kord; 15) vaidluste lahendamise kord; Leht 6 / 8 Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... 16) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve kohaseks teostamiseks.

§ 17. Projekti hangete läbiviimine (1) Projekti elluviimisega seotud hanketeadet ei või avaldada enne projekti rahastamise lepingu sõlmimist. (2) Toetuse saaja esitab lihthanke piirmäära ületava hanke dokumentide eelnõud volitatud isikule enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks. (3) Toetuse saaja viib lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris. (4) Toetuse saaja peab hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, küsima kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega volitatud isikule koos sõlmitud lepinguga. (5) Toetuse saaja esitab volitatud isikule hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist. (6) Toetuse saaja esitab enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist volitatud isikule ülevaatamiseks muudatuse eelnõu. (7) Toetuse saaja esitab volitatud isikule hankelepingu reservi kasutamise põhjenduse enne reservi kasutamist.

§ 18. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”; 5) Rahandusministeeriumi ja volitatud isiku logo.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine Valdkonna eest vastutav minister võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100% tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) hoone kasutamine munitsipaallasteaiana lõpetatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates Rahandusministeeriumiga kooskõlastamata. 6. peatükk Rakendussätted

§ 20. Määruse rakendamine (1) Käesolevat määrust rakendatakse 2017. aasta 1. jaanuarist. (2) Käesoleva määruse rakendumisel pooleli olevad avaliku sektori kohaliku omavalitsuse allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse taotlemise menetlemised viiakse lõpule käesoleva määruse kohaselt. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes, kes esitab lasteaiahoone rekonstrueerimiseks ehitusloa taotluse pärast 2018. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse määruses esitatud hoone energiatõhususe nõuetele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrust nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. [RT I, 13.08.2019, 1- jõust. 16.08.2019] Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... Leht 7 / 8 Lisa 1 Toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodika Lisa 2 Taotluste hindamiskriteeriumid Leht 8 / 8 Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus... Riigihalduse ministri 13.01.2017 määrus nr 2 Riigihalduse „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ministri kasutuse ja taastuvenergia13.01.2017.a edendamise toetuse kasutamise tingimusedmääruse ja kord”nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia Lisa kasutuse 1 edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodika Põhitegevuse tulud1 elaniku Toetuse Maksimaalne Maksimaalne toetuse suurus kohta, eurot määr, toetuse suurus, ühe rekonstrueeritava hoone protsenti eurot köetava pinna ruutmeetri kohta, eurot 1500 ─ ... 40 400 000 146 1480 ─ 1499 41 410 000 149 1460 ─ 1479 42 420 000 153 1440 ─ 1459 43 430 000 157 1420 ─ 1439 44 440 000 160 1400 ─ 1419 45 450 000 164 1380 ─ 1399 46 460 000 168 1360 ─ 1379 47 470 000 171 1340 ─ 1359 48 480 000 175 1320 ─ 1339 49 490 000 179 1300 ─ 1319 50 500 000 182 1280 ─ 1299 51 510 000 186 1260 ─ 1279 52 520 000 189 1240 ─ 1259 53 530 000 193 1220 ─ 1239 54 540 000 197 1200 ─ 1219 55 550 000 200 1180 ─ 1199 56 560 000 204 1160 ─ 1179 57 570 000 208 1140 ─ 1159 58 580 000 211 1120 ─ 1139 59 590 000 215 1100 ─ 1119 60 600 000 219 1080 ─ 1099 61 610 000 222 1060 ─ 1079 62 620 000 226 1040 ─ 1059 63 630 000 230 1020 ─ 1039 64 640 000 233 1000 ─ 1019 65 650 000 237 980 ─ 999 66 660 000 240 960 ─ 979 67 670 000 244 940 ─ 959 68 680 000 248 920 ─ 939 69 690 000 251 … ─ 919 70 700 000 255 1 Toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise aluseks võetakse saldoandmike infosüsteemi 2015. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud ja elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2015. a seisuga. Riigihalduse ministri 13.01.2017 määrus nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” Lisa 2 Taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone munitsipaallasteaia ainukasutuses oleva köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10 Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti; Hoone ülalpidamiskulude vähenemine1 rekonstrueeritava hoone munitsipaallasteaia ainukasutuses oleva köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10 Kriteerium 3 – kokku 0–10 punkti Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on munitsipaallasteaia ainukasutuses, munitsipaallasteaias käiva lapse kohta Eesti Hariduse Infosüsteemi 1. oktoobri 2016. a andmetel. Mida madalam suhtarv, seda rohkem punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: Punktide summa = (1 – (taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10 Kriteerium 4 – 0,5 punkti Taotlus saab 0,5 punkti, kui taotleja vastab vähemalt ühele allpool nimetatud tingimusele: 1) taotleja on alustanud ühinemisläbirääkimisi või on moodustunud haldusreformi seaduse alusel haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena; 2) taotleja on moodustunud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena 2002. aastal või hiljem; 3) taotlejaks olev kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus kuulub punktis 1 või 2 nimetatud taotleja arvestusüksusesse. Kriteerium 5 – 0,5 punkti Taotlus saab 0,5 punkti, kui taotleja vastab vähemalt ühele allpool nimetatud tingimusele: 1) taotleja on alustanud ühinemisläbirääkimisi, mille tulemusel moodustub kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus. Kogu maakonda hõlmavaks kohaliku omavalitsuse üksuseks loetakse kohaliku omavalitsuse üksust, mille moodustamine on otsustatud ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude poolt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 7 ja 9 kohase ühinemisotsusega ning mille haldusterritoorium hõlmab kas kogu maakonna või siis kogu maakonna, välja arvatud haldusreformi seaduse § 9 lõike 3 punktis 3 nimetatud erand (mereline saarvald); 2) taotlejaks olev kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus kuulub punktis 1 nimetatud taotleja arvestusüksusesse. 1 Kui hoonet kasutatakse lisaks munitsipaallasteaiale ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt munitsipaallasteaia ainukasutuses olevatele hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest.