Regulation No. 101 of 2014 of Minister of Agriculture on fertilizer composition requirements by type of fertilizer

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 10.07.2018, 5 Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa Vastu võetud 17.11.2014 nr 101 RT I, 21.11.2014, 14 jõustumine 24.11.2014 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 05.07.2018 RT I, 10.07.2018, 1 13.07.2018 Määrus kehtestatakse väetiseseaduse§ 6 lõike 2 alusel. § 1. Väetise koostis (1) Mineraalväetise koostis peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisas 1 esitatud väetise koostise nõuetele ja selle määruse nõuetele. (2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisas 3 esitatud nõuetele ja selle määruse nõuetele. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2003/2003 nimetamata väetised peavad vastama selle määruse lisas esitatud nõuetele. § 2. Väetise koostise lubatud hälve (1) Paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väetiste koostise lubatud hälve peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2003/2003 esitatud nõuetele. (2) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud väetiste lubatud hälve peab vastama selle määruse nõuetele. § 3. Kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] Lisa Nõuded väetise koostisele [RT I, 10.07.2018, 1- jõust. 13.07.2018] Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa Leht 1 / 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014014 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072018001 https://www.riigiteataja.ee/akt/./dyn=110072018005&id=128122017030!pr6lg2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/7201/8005/m 101 lisa.pdf# https://www.riigiteataja.ee/akt/110072018001 1 Põllumajandusministri 17. novembri 2014. a määrus nr 101 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa” Lisa (maaeluministri 05.07.2018. a määruse nr 43 sõnastuses) Nõuded väetise koostisele 1. Kompleksväetise koostis liikide kaupa Jrk nr Liigi nimetus Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Toitainesisalduse esitamise viis; toitaine vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve1 (massiprotsentides) 1 2 3 4 5 6 7 1.1 Eriotstarbeline väetis Keemiliselt või vees lahustades saadud valmistis, mis normaaltingimustes säilib stabiilsena (stabiilne õhurõhu muutustele) ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid Toitainesisaldus vähemalt: 1% N, 0,4% P, 0,8% K. Lämmastik väljendatakse: 1) üldlämmastikuna; 2) nitraatlämmastikuna; 3) ammooniumlämmastikuna; 4) karbamiidlämmastikuna. Fosfor väljendatakse: 1) vees lahustuvana; 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana (tahke väetise puhul). Sõnad „madala kloorisisaldusega”, kui kloriidide sisaldus ei ületa 2% Nitraatlämmastik, ammooniumlämmastik ja karbamiidlämmastik, kui nende sisaldus on vähemalt 1% N 0,4 P 0,4 K 0,4 2 Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kloorisisalduse võib deklareerida 1.2 Ammoonium sulfaadi ja raudsulfaadi segu Keemiline toode või mehaaniline segu, mis sisaldab peamiselt ammooniumsulfaati ja raudsulfaati Toitainesisaldus vähemalt: 5% N, 5% Fe Ammooniumlämmastik 1,0 Vees lahustuv raud 1,0 1.3 Orgaanilis mineraalne kompleksväetis3; 4 Keemiliselt või segades valmistatud saadus, mis sisaldab ka loomseid, taimseid või muid orgaanilisi ühendeid Toitainesisaldus vähemalt: 10% (N + P + K) või (N + K); 8% (N + P) või (P + K). Iga toitaine sisaldus peab olema vähemalt 1%. Toode ei tohi sisaldada haigusetekitajaid mikroorganisme5. Lämmastik väljendatakse: 1) üldlämmastikuna; 2) vees lahustuvana; 3) või deklareerides teiste vormidena. Fosfor väljendatakse: 1) üldfosforina; 2) vees lahustuvana. Kaalium väljendatakse: Lämmastik (N) N 1,12 Fosfor (P) P 0,5 Kaalium (K) K 0,9 Kuivaine ± 25 Valmistamisel kasutatud toorained märgitakse osatähtsuse järjekorras. Vedela väetise puhul märgitakse kuivainesisaldus. Märgitakse lisatud mineraalväetiste osa 3 1) üldkaaliumina; 2) vees lahustuvana 2. Mikroväetise koostis liikide kaupa Jrk nr Liigi nimetus Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Toitainesisalduse esitamise viis; toitaine vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve1 (massiprotsentides) 1 2 3 4 5 6 7 2 Kompleksmikroväetis Keemiliselt või segades saadud valmistis, mis sisaldab peamiselt mikroelemente soolade või kelaatidena Mikroelemente ei tohi olla vähem, kui on nõutud punktides 6.1.1. ja 6.1.2. Valmistise nimetusele lisatakse: aniooni nimetus; kelaadimoodustaja nimetus Mikroelementide üldsisaldus. Vees lahustuvate mikroelementide sisaldus deklareeritakse, kui see on vähemalt 50%. Kelaati seotud mikroelement, kui esineb Mikroelementide sisaldus: 50% esitatud arvust, kui nende sisaldus on < 0,20%; 40% esitatud arvust, kui nende sisaldus on 0,20...1,0%; 20% esitatud arvust, kui nende sisaldus on 1,0...2,0%; 0,4%, kui mikroelementide sisaldus on > 2,0%; ±50% B ja Se puhul 4 3. Lubiväetise koostis liikide kaupa Jrk nr Liigi nimetus Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Toitainesisalduse esitamise viis; toitaine vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve1 (massiprotsentid es) 1 2 3 4 5 6 7 3.1 Dolomiidijahu Dolomiidi jahvatamisel saadud aine, mis sisaldab peamiselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati – peeneteraline dolomiidijahu Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Minimaalne magneesiumisisaldus (väljendatud Mg-na): 7%. Osakeste suurus: – vähemalt 98% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 90% läbib 1,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 50% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Neutraliseerimisvõime. Lahjendatud soolhappes lahustuv magneesium –2,0 – jämedateraline dolomiidijahu Osakeste suurus: – vähemalt 98% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 20% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 6% 3.2 Klinkritolm Tsemendi tootmisel Minimaalne Neutraliseerimisvõime –2,0 5 klinkri ja põlevkivi põletamisel filtritest saadud tolm neutraliseerimisvõime kaltsiumina 28%. Osakeste suurus: – vähemalt 99% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 90% läbib 1,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 50% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 2% 3.3 Kriit Aine, mis sisaldab merelise päritoluga settekivimit ja mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Osakeste suurus: – vähemalt 95% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 6% Neutraliseerimisvõime –2,0 3.4 Kustutatud lubi Valmistis, mis saadakse kaltsiumoksiidi töötlemisel veega Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Osakeste suurus: – vähemalt 95% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 6% Neutraliseerimisvõime –2,0 6 3.5 Lubjakivijahu Lubjakivi jahvatamisel saadud aine, mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati – peeneteraline lubjakivijahu Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Osakeste suurus: – vähemalt 98% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 90% läbib 1,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 50% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Magneesiumis isaldus, kui see on vähemalt 3,0% Neutraliseerimisvõime –2,0 – jämedateraline lubjakivijahu Osakeste suurus: – vähemalt 98% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 90% läbib 1,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 20% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 6% 7 3.6 Nõrglubi (ehk allikalubi) ja järvelubi Aine, mis on saadud looduslikust mageveest ja mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaate Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30% kuivaines. Osakeste suurus: – vähemalt 98% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 90% läbib 1,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 20% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 6% Neutraliseerimisvõime –2,0 3.7 Põlevkivituhk Põlevkivi põletamisel saadud lendtuhk, mis on eraldatud suitsugaasidest, tsüklonitest ja elektrifiltritest Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Osakeste suurus: – vähemalt 99% läbib 2,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 90% läbib 1,0 mm ruudukujuliste avadega sõela; – vähemalt 50% läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela. Maksimaalne niiskussisaldus 2% Neutraliseerimisvõime –2,0 3.8 Tuhk Aine, mis koosneb peamiselt taimse materjali põletamisel järele jäävast tuhast Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 10% Neutraliseerimisvõime. Lahjendatud soolhappes lahustuv kaalium. Niiskussisaldus (% massist) –2,0 8 3.9 Dolomiidi sõelmed Dolomiidi töötlemisel tekkiv peenfraktsioon 0–4 mm, mis sisaldab peamiselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Minimaalne magneesiumisisaldus (väljendatud Mg-na): 7%. Minimaalne reaktiivsus 12%. Maksimaalne niiskussisaldus 6% Neutraliseerimisvõime. Lahjendatud soolhappes lahustuv magneesium. Reaktiivsus –2,0 3.10 Lubjakivi sõelmed Lubjakivi töötlemisel tekkiv peenfraktsioon 0–4 mm, mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30%. Minimaalne reaktiivsus 20%. Maksimaalne niiskussisaldus 6% Magneesiumis isaldus, kui see on vähemalt 3,0% Neutraliseerimisvõime. Reaktiivsus –2,0 4. Bakterväetise koostis liikide kaupa Jrk nr Liigi nimetus Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad Andmete väljendamise viis; muud nõuded Lubatud hälve1 (protsentides) 1 2 3 4 5 4.1.1 Nitragiin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld Mikroorganismide arv, tk/g –50 9 4.1.2 Risotorfiin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on turvas Mikroorganismide arv, tk/g –50 4.1.3 Perliin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on perliit Mikroorganismide arv, tk/g –50 4.2 Asotobakteriin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille kasutamise tulemusena seotakse mullas õhulämmastikku, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld või agar agar Mikroorganismide arv, tk/g –50 4.3 Fosforbakteriin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille kasutamise tulemusena muutuvad mullas raskesti lahustuvad fosforiühendid taimedele kergesti omastatavaks, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Tahke või vedel preparaat Mikroorganismide arv, tk/g –50 10 4.4 Teised mullabakterite baasil toodetavad bakterväetised6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaadid, mille kasutamise tulemusena seotakse atmosfääri lämmastikku, tekib mullas bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele Aktiivsed bakterid ja nende arv, tk/g –50 5. Lubiväetise segude koostis liikide kaupa Jrk nr Liigi nimetus Andmed tootmismeetodi kohta ja põhilised koostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Toitainesisalduse esitamise viis; toitaine vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve1 (massiprotsentides) 1 2 3 4 5 6 7 5.1 Lubiväetise ja kompleksväetise segu3; 7; 8; 9 Valmistis, mis on saadud punktis 3 loetletud liikide segamisel, pressimisel või granuleerimisel punktis 1 või 2 loetletud väetiseliikidega Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 10%. Toitaine miinimumsisaldus: 3% N segudel, mis sisaldavad minimaalse Sõnad „madala kloorisisaldu sega”, kui kloriidide sisaldus ei ületa 2%. Neutraliseerimisvõime. Toitained vastavalt iga väetiseliigi toitainete deklaratsioonile –2,0 11 lämmastikusisaldusega väetiseliike; 1,3% P segudel, mis sisaldavad minimaalse fosforisisaldusega väetiseliike; 2,4% K segudel, mis sisaldavad minimaalse kaaliumisisaldusega väetiseliike. Kaalium väljendatakse vees lahustuvana. Kloorisisalduse võib deklareerida Magneesiumi sisaldus, kui see on vähemalt 1,8%. Muud eri kirjetes väljendatud nõuded 5.2 Segatud lubiväetised Valmistis, mis on saadud punktis 3 loetletud liikide segamisel Minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina 30% Magneesiumi sisaldus, kui see on vähemalt 1,8%. Muud eri kirjetes väljendatud nõuded Neutraliseerimisvõime. Segus kasutatud lubiväetiste nimekiri –2,0 12 1 Lubatud hälve märgib määratud toitainesisalduse lubatud erinevust näidatud arvust. Lubatud hälve sisaldab valmistamise, proovivõtu ja analüüsi ebatäpsusi. Selles tabeliveerus esitatavatele miinimum- ja maksimumsisaldustele ei lubata kõrvalekaldeid. Kui maksimumsisaldust ei ole selles veerus määratud, siis sisalduse ülempiiri ei ole. 2 Erinevate lämmastikuvormide sisaldused või fosfori lahustuvusest lubatud hälbed on 1/10 nimetatud sisaldusest (kuid mitte üle 2 massiprotsendi lämmastikku, 0,9 massiprotsendi fosforit) eeldusel, et toitainete maksimumsisaldus ei ületa selles tabeliveerus toodud piiri. 3 Mikroelemente sisaldavas väetises on mikroelementide (välja arvatud boor (B) ja seleen (Se)) deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 50%, kui sisaldus on < 0,2%; 40%, kui sisaldus on 0,2…1,0%; 20%, kui sisaldus on > 1,0…2,0%; 0,4%, kui sisaldus on > 2,0%; boori (B) ja seleeni (Se) puhul ± 50%. 4 Kaltsiumi (Ca), magneesiumi (Mg), naatriumi (Na) või väävlit (S) sisaldavas väetises on nimetatud elementide deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1/4, kuid mitte rohkem kui 0,6 massiprotsenti kaltsiumi (Ca), magneesiumi (Mg) ja naatriumi (Na) puhul ning mitte rohkem kui 0,4 massiprotsenti väävli (S) puhul. 5 Käärimisjääke või komposti sisaldav orgaanilis-mineraalne väetis peab vastama Komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 3. jaos kehtestatud normidele. 6 Bakterväetis ei tohi sisaldada haigusi tekitavaid ega teisi ohtlikke mikroorganisme. 7 Eriotstarbelist väetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: lämmastik (N) 0,4; fosfor (P) 0,4; kaalium (K) 0,4. 8 Ammooniumsulfaadi ja raudsulfaadi segu sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: ammooniumlämmastik 1,0; vees lahustuv raud 1,0. 9 Orgaanilis-mineraalset kompleksväetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest ja kuivainesisaldusest (vedelväetise puhul) lubatud järgmised hälbed: lämmastik (N) 1,1; fosfor (P) 0,5; kaalium (K) 0,9; kuivaine (vedelväetise puhul) ± 25. 6. Lisanõuded väetistele 6.1. Mikroelementide miinimumsisaldus väetistes 6.1.1. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) tahkes ja vedelas segus 13 Mikroelementide esinemise vorm Mineraalsena Kelaadi või kompleksina Element Boor (B) 0,2 0,2 Koobalt (Co) 0,02 0,02 Vask (Cu) 0,5 0,1 Raud (Fe) 2,0 0,3 Mangaan (Mn) 0,5 0,1 Molübdeen (Mo) 0,02 – Tsink (Zn) 0,5 0,1 Mikroelementide miinimumsisaldus tahkes segus: 5% väetise massist. Mikroelementide miinimumsisaldus vedelas segus: 2% väetise massist. 6.1.2. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) juureväliselt antavas mikroväetises, mis sisaldab esma- või teisejärgulisi toiteelemente: 6.1.2.1. boor (B) 0,010 6.1.2.2. koobalt (Co) 0,002 6.1.2.3. vask (Cu) 0,002 6.1.2.4. raud (Fe) 0,020 6.1.2.5. mangaan (Mn) 0,010 6.1.2.6. molübdeen (Mo) 0,001 6.1.2.7. tsink (Zn) 0,002 6.2. Fosforväetises ja fosforväetise toormes ei tohi sisalduda üle 60 mg kaadmiumi (Cd) 1 kg difosforpentaoksiidi (P2O5) kohta. Teistes fosforit mittesisaldavates väetistes ei tohi sisalduda üle 3 mg kaadmiumi (Cd) 1 kg väetise kuivaine kohta. 14 6.3. Kompleksväetises võib 1 kg väetise kohta olla lisatud kuni 6 mg seleeni (Se). 6.4. Lubiväetises lubatud raskmetalliühendite sisaldus (mg/kg) on järgmine: 6.4.1. kaadmium (Cd) 3 6.4.2. elavhõbe (Hg) 2 6.4.3. plii (Pb) 100 6.4.4. nikkel (Ni) 100 6.4.5. arseen (As) 50 6.4.6. vask (Cu) 600 6.4.7. tsink (Zn) 1500 6.4.8. kroom (Cr) 50