Regulation No. 41 of 2017 of Minister of the Environment of Estonia on the specified requirements for the composition of data in the greenhouse gas volume report, life cycle greenhouse gas emissions calculation method for fuels and energy supplied, basic fuel standard, calculation of greenhouse gas emission reductions and reporting procedure

§ 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse: 1) kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetod; 2) fossiilkütuste alusstandardi arvutamise viis; 3) kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamise kord; 4) kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseis. (2) Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse kütustele, mida kasutatakse maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, põllu- ja metsamajandustraktorites, väikelaevadel ja siseveelaevadel, kui need ei ole merel, ning maanteesõidukites kasutatavale elektrienergiale.

§ 2. Terminid (1) Looduslik bituumen käesoleva määruse tähenduses on rafineerimistehase tooraineallikas, millel on järgmised omadused: 1) tihedus Ameerika Naftainstituudi (American Petroleum Institute – API) järgi on 10 kraadi või vähem, mõõdetuna kaevandamiskoha reservuaaris ASTMi (Ameerika Ühendriikide Materjalide Katsetamise Ühing) katsemeetodi D287 kohaselt; 2) aasta keskmine viskoossus reservuaaritemperatuuril on suurem kui järgmise võrrandi abil arvutatuna: viskoossus (sentipuaas, cP) = 518,98e-0,038T, kus T on temperatuur Celsiuse kraadides; 3) kuulub kombineeritud nomenklatuuri koodiga KN 2714 määratletud bituminoosse liiva mõiste alla, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 382–386); 4) saab kasutusele võtta kaevandamise teel või soojendatud maapinnast raskusjõu toimel väljamise meetodil, mille käigus kasutatakse soojusenergiat peamiselt muudest allikatest kui lähteainest endast. (2) Põlevkivi käesoleva määruse tähenduses on rafineerimistehase tooraineallikas, mis asub põlevkivikihis, mis sisaldab tahket kerogeeni ja kuulub määruses (EMÜ) nr 2658/87 KN-koodiga 2714 määratletud põlevkivi mõiste alla. Tooraineallika saab kasutusele võtta kaevandamise teel või soojendatud maapinnast raskusjõu toimel väljamise meetodil. (3) Tavaline tooraine käesoleva määruse tähenduses on rafineerimistehase tooraine, mille tihedus API järgi on suurem kui 10 kraadi, mõõdetuna päritolukoha naftakihis ja katsemeetodil ASTM D287 ning mis ei kuulu määruses (EMÜ) nr 2658/87 KN-koodiga 2714 määratletud mõiste alla.

§ 3. Kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetod ja arvutamise kord (1) Kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse käesoleva määruse lisas 1 sätestatud metoodika kohaselt. Täpsustatud nõuded kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnit... Leht 1 / 2 (2) Tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel kasutatakse käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud kütuse olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kaalutud mahukuse arvväärtusi kütuseliigi järgi.

§ 4. Fossiilkütuste alusstandardi arvutamine (1) Fossiilkütuste alusstandardi arvutamiskäik on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. (2) Tarnija võrdleb käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt arvutatud kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste mahukust kütuse alusstandardiga 2010. aasta kohta.

§ 5. Kasvuhoonegaaside mahu aruandlus ja aruande vorm (1) Tarnijad raporteerivad nõutud andmeid käesoleva määruse lisas 1 sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast tarnijad raporteerivad nõutud andmeid käesoleva määruse lisas 1 sätestatud lihtsustatud tingimuste kohaselt. (3) Tarnijad on kohustatud esitama kõik kasvuhoonegaaside mahu aruande vormil nõutavad andmed. (4) Kasvuhoonegaaside mahu aruande vorm on avaldatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandevormi on kohustuslik kasutada Eesti Tolli- ja Maksuameti hallatava kütuse käitlemist reaalajas jälgiva andmebaasi rakendumiseni. 1 Euroopa nõukogu direktiiv (EL) 2015/562, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (ELT L 107, 25.04.2015, lk 26); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.09.2015, lk 1–29). Siim Kiisler Minister Andres Talijärv Kantsler Lisa 1 Kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamise metoodika Lisa 2 Fossiilkütuste alusstandardi arvutamine Leht 2 / 2 Täpsustatud nõuded kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnit... Keskkonnaministri 02.10.2017 määrus nr 41 „Täpsustatud nõuded kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnitud kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetodi, kütuse alusstandardi, kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamise ning aruande esitamise kord” Lisa 1 KÜTUSTE JA ENERGIA OLELUSRINGI JOOKSUL TEKKIVA KASVUHOONEGAASIDE HEITE MAHUKUSE ARVUTAMISE METOODIKA 1. osa Tarnija tarnitava kütuse ja energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamine Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside heite mahukust väljendatakse süsinikdioksiidi ekviva- lentgrammides kütuse megadžauli kohta (gCO2ekv/MJ). 1. Kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutamiseks arvesse võetavad kasvuhoonegaa- sid on süsinikdioksiid (CO2), lämmastikoksiid (N2O) ja metaan (CH4). CO2 ekvivalendi arvu- tamiseks hinnatakse nende gaaside heidet CO2 ekvivalentides järgmiselt: 1) CO2 : 1; 2) CH4 : 25; 3) N2O : 298. 2. Fossiilkütuste kaevandamisel, tootmisel, rafineerimisel ja tarbimisel kasutatavate masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heidet kasvuhoonegaaside heite arvutamisel arvesse ei võeta. 3. Kõigi tarnija tarnitavate kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse järgmise valemi põhjal: ∑𝑥(►𝐂𝟏𝐺𝐻𝐺𝑖𝑥∗𝐴𝐹∗𝑀𝐽𝑥)−𝑈𝐸𝑅 Kasvuhoonegaaside heite mahukus tarnija kohta(#) = ∑𝑥 𝑀𝐽𝑥 , kus: # – kaubasaatja registreerimisnumber (s.t aktsiisi maksmise eest vastutava isiku registreerimis- number), mis on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/20091 aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumbrina (aktsiisiandmete vahetamise süsteemi (SEED) või käibemaksukohus- lase registreerimisnumber nimetatud määruse I lisa tabeli 1 punkti 5 alapunkti a tähenduses, kui sihtkoha kood on 1–5 ja 8), mis tähistas ka aktsiisi maksmise eest vastutavat isikut nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ 2 artikli 8 kohaselt ajal, kui aktsiisimaksuga maksustatav kaup lubati ringlusse direktiivi 2008/118/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt. Kui selline identifitseerimine ei ole võimalik, tagavad liikmesriigid, et kehtestatakse samaväärsed identifitseerimisvõimalused akt- siisimaksu käsitlevas riiklikus aruandlussüsteemis; 1 Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24). 2 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12). x – nimetatud direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad energia ja kütuse liigid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabeli 1 punkti 17 alapunkti c kohaselt. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, kogub liikmesriik samaväärsed andmed aktsiisimaksu käsitleva riikliku aruandlussüsteemi kaudu; MJx – tarnitud koguenergia, ümberarvutatud megadžaulidesse kütuse x teatatud mahtude põh- jal. See arvutatakse järgmisel viisil: 1) iga kütuse kogus kütuseliikide kaupa. See arvutatakse määruse (EÜ) nr 684/2009 I lisa tabeli 1 punkti 17 alapunktide d, f ja o kohaselt esitatud andmetest. Biokütuse kogustele vastav energia arvutatakse alumise kütteväärtuse järgi direktiivi 2009/28/EÜ III lisas esitatud andmete põhjal. Mittebioloogilist päritolu kütuse kogus- tele vastav energia arvutatakse alumise kütteväärtuse järgi Teadusuuringute Ühiskeskuse EUCAR-CONCAWE (JEC)1 aruande „Well-to-Tank“ (4. versioon 2013. aasta juulist)2 1. liites esitatud andmetele; 2) fossiilkütuste ja biokütuste samaaegne koostöötlemine. Töötlemine hõlmab tarnitava kütuse või energia mis tahes muutmist olelusringi jooksul, mis muudab toote molekulaarstruktuuri. Denaturandi lisamine ei kuulu selle töötlemise alla. Koos mittebioloogilist päritolu kütustega töödeldud biokütuste maht kajastab biokütuse töötlemis- järgset seisukorda. Koostöötlemise protsessi läbinud biokütuse energia määratakse koostöötle- misprotsessi energiasisalduse ja tõhususe põhjal, nagu on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisa C osa punktis 17. Mitme biokütuse segamisel fossiilkütustega esitavad tarnijad liikmesriikidele iga biokütuse ko- guse ja liigi, mida võetakse arvutuste tegemisel arvesse. Sellise tarnitud biokütuse kogust, mis ei vasta direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele, käsitatakse fossiilkütusena. E85 bensiini ja etanooli segu arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/20093 artikli 6 kohaldamisel kummagi kütusekomponendi jaoks eraldi. Kui andmeid koguste kohta ei koguta määruse (EÜ) nr 684/2009 kohaselt, koguvad liikmesrii- gid samaväärseid andmeid aktsiisimaksu käsitleva riikliku aruandlussüsteemi kaudu; 3) tarbitud elektri kogus. See on maanteesõidukite või mootorrataste tarbitud elekter, kui tarnija teatab selle energiako- guse iga liikmesriigi asjaomasele asutusele, ning see arvutatakse järgmise valemi alusel: tarbitud elektri kogus = läbisõit (km) × elektri tarbimise tõhusus (MJ/km). 4. Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamine. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist, mille tarnija on dekla- reerinud ja mida mõõdetakse CO2 ekvivalentgrammides (gCO2eq ), võetakse arvesse eeldusel, et kogused on määratud ja esitatud kooskõlas kõlblikkuskriteeriumitega. Töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamist kohaldatakse ainult bensiini, diislikütuse, su- rumaagaasi või veeldatud naftagaasi keskmistele vaikeväärtustele üksnes töötlemiseelses etapis tekkiva heite korral. 1 JFC konsortsium toob kokku Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC), EUCARi (Euroopa autotööstuse uurimis- ja arendusnõukogu) ja CONCAWE (Euroopa naftaettevõtete assotsiatsioon rafineerimise ja tarnimise keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimustes). 2 http://iet.jrc.ec.europa.eu/about-jec/sites/about- jec/files/documents/report_2013/wtt_report_v4_july_2013_final.pdf. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1). Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise ükskõik millises riigis võib arvestada mis tahes tarnija tarnitud mis tahes lähteaine allikatest pärit kütuste kasvuhoo- negaaside heite vähendamise hulka. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on seotud pärast 2011. aasta 1. jaanuari alanud projektidega. Ei ole vaja tõendada, et töötlemiseelses etapis tekkivat heidet ei oleks vähendatud ilma direk- tiivi 98/70/EÜ artiklis 7a sätestatud aruandlusnõudeta. Arvutamine. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamist tuleks hinnata ja validee- rida kooskõlas rahvusvaheliste standardite põhimõtete ja normidega, eeskätt standarditega EVS-EN ISO 14064, EVS-EN ISO 14065 ja EVS-EN ISO 14066. Töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja võrdlusaluste heitko- guseid tuleb seirata, nende kohta tuleb esitada aruanded ja neid tõendada kooskõlas EVS-EN ISO standardiga 14064 ning esitatud tulemused peavad vastama komisjoni määrustes (EL) nr 600/20121 ja (EL) nr 601/20122 sätestatud usaldatavustasemele. Meetodeid töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamiseks tuleb tõendada EVS-EN ISO standardi 14064-3 järgi ja tõendav asutus peab olema akrediteeritud EVS-EN ISO standardi 14065 kohaselt. KHGix – kütuse või energia x kasvuhoonegaaside heite mahukus energiaühiku kohta väljenda- tuna süsinikdioksiidi ekvivalentgrammides kütuse megadžauli kohta (gCO 2eq/MJ). Tarnijad arvutavad iga kütuse või energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse energiaühiku kohta järg- miselt: 1) mittebioloogilist päritolu kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus on olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kaalutud mahukus energiaühiku kohta kütuseliikide kaupa, nagu on loetletud käesoleva lisa 2. osa punktis 5 esitatud tabeli viimase veerus; 2) elektri puhul tehakse arvutused 2. osa punktis 6 kirjeldatud viisil; 3) biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavate biokü- tuste kasvuhoonegaaside heite mahukus arvutatakse kõnealuse direktiivi artikli 7d kohaselt. Kui andmed biokütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kohta on saadud sel- lise lepingu või kava kohaselt, mille kohta on tehtud otsus direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 4 järgi ning mis hõlmab direktiivi artikli 7b lõike 2 sätteid, kasutatakse neid andmeid ka kõ- nealuse direktiivi artikli 7b lõike 1 kohaste biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukuse mää- ramiseks. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele mitte- vastavate biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus on võrdne tavalisest toornaftast või gaasist saadud vastava fossiilkütuse kasvuhoonegaaside heite mahukusega; 4) mittebioloogilise päritoluga kütuste ja biokütuste samaaegne koostöötlemine. Fossiilkütustega koostöödeldud biokütuste kasvuhoonegaaside heite mahukus kajastab biokü- tuse töötlemisjärgset seisundit; AF – jõuseadme kasuteguri kohandustegur. Valdav muundamistehnoloogia Kasutegur Sisepõlemismootor 1 1 Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1) kohaselt. 2 Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30). Akutoitel elektriline jõuseade 0,4 Vesinikkütuseelemendiga elektriline jõuseade 0.4 . 2. osa Kütuse (v.a biokütused) tarnijate aruandlus 1. Fossiilkütuste töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Selleks et töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisele saaks kohal- dada käesolevat aruandlus- ja arvutusmeetodit, peavad tarnijad esitama liikmesriikide määratud asutusele järgmise teabe: 1) projekti alguskuupäev, mis peab olema pärast 2011. aasta 1. jaanuari; 2) heite vähendamine aastas (gCO2eq ); 3) ajavahemik, mille jooksul heite deklareeritud vähendamine toimus; 4) heiteallikale lähim projekti asukoht laius- ja pikkuskraadides nelja kümnendkoha täpsusega; 5) aastaheite võrdlusalus enne vähendamismeetmete võtmist ja aastaheide pärast vähendamis- meetmete rakendamist, väljendatuna toodetud lähteaine gCO2eq /MJ; 6) ühekordne sertifikaadinumber, mis üheselt identifitseerib kava ja kasvuhoonegaaside dekla- reeritud vähendamised; 7) ühekordne number, mis üheselt identifitseerib arvutusmeetodi ja sellega seotud kava; 8) kui projekt on seotud nafta ammutamisega, siis aasta keskmine gaasi ja nafta vahekord lahu- ses aastate lõikes ja aruandeaastal, reservuaari rõhk, sügavus ja puuraugu toornafta tootmis- maht. 2. Päritolu. Päritolu – nõukogu direktiivi EL 2015/652 I lisa 2. osa punktis 7 loetletud lähteaine kaubanimi, kuid üksnes juhul, kui tarnija omab vajalikku teavet, 1) olles isik või äriühing, kes impordib toornaftat kolmandatest riikidest või tarnib toornaftat teisest liikmesriigist nõukogu määruse (EÜ) nr 2964/951 artikli 1 kohaselt, või 2) muude tarnijatega sõlmitud teabe jagamise kokkulepete alusel. Kõigil muudel juhtudel peab päritolu osutama sellele, kas kütus on pärit EList või mitte. Tarnijate kogutud ja liikmesriikidele esitatud teave kütuse päritolu kohta on konfidentsiaalne, kuid see ei takista komisjonil avaldamast üldist või kokkuvõtlikku teavet, mis ei sisalda üksi- kute ettevõtjatega seotud üksikasju. Biokütuste päritolu on biokütuse tootmisviis, mis on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ IV lisas. Kui kasutatakse mitut lähteainet, esitab tarnija koguse valmistoote tonni kohta iga vastavas töötlemisüksuses aruandeaasta jooksul toodetud lähteaine kohta. 3. Ostukoht. Ostukoht – selle töötlemisüksuse riik ja nimi, kus toimus kütuse või energia viimane oluline muundamine, mida kasutati kütusele või energiale päritolu andmiseks komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/932 kohaselt. 4. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. 1 Nõukogu 20. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2964/95, millega nähakse ette toornafta impordi ja tarnete registreerimine ühenduses (EÜT L 310, 22.12.1995, lk 5). 2 Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Väikese või keskmise suurusega ettevõtjast tarnija korral on päritolu ja ostukoht kas EL või kolmandad riigid, olenemata sellest, kas need impordivad toornaftat või tarnivad naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. 5. Kütuste (v.a biokütused ja elekter) olelusringi jooksul tekkinud kasvuhoonegaaside heite ma- hukuse keskmised vaikeväärtused. Tooraineallikas ja töötlemisviis. Tooraineallikas ja Turule lastud kütuse Kütuse olelusringi Kütuse olelusringi töötlemisviis liik jooksul tekkiva jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside kasvuhoonegaaside heite mahukus heite kaalutud energiaühiku kohta mahukus (gCO2eq/MJ) energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ) Tavaline toornafta Bensiin 93,2 93,3 Vedeldatud maagaas 94,3 Veeldatud kivisüsi 172 Looduslik bituumen 107 Põlevkivi 131,3 Tavaline toornafta Diislikütus või 95 95,1 gaasiõli Veeldatud maagaas 94,3 Veeldatud kivisüsi 172 Looduslik bituumen 108,5 Põlevkivi 133.7 Tooraineallikas ja Turule lastud kütuse Kütuse olelusringi Kütuse olelusringi töötlemisviis liik jooksul tekkiva jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside kasvuhoonegaaside heite mahukus heite kaalutud energiaühiku kohta mahukus (gCO2eq/MJ) energiaühiku kohta (gCO2eq/MJ) Fossiilsed allikad Veeldatud naftagaas 73,6 73,6 sädesüütega mootorites Maagaas, ELi segu Surugaas 69,3 69,3 sädesüütega mootorites Maagaas, ELi segu Veeldatud maagaas 74,5 74.5 sädesüütega mootorites Mittebioloogilise Kokkusurutud 3.3 3.3 taastuvenergiaga sünteetiline metaan toimuva elektrolüüsi sädesüütega teel saadud vesiniku mootorites Sabatieri reaktsioon Aurureforminguga Kokkusurutud 104,3 104,3 saadud maagaas vesinik kütuseelementides Täielikult Kokkusurutud 9,1 9,1 mittebioloogilise vesinik taastuvenergiaga kütuseelementides toimuv elektrolüüs Kivisüsi Kokkusurutud 234,4 234,4 vesinik kütuseelementides Kivisüsi Kokkusurutud 52,7 52,7 protsessiheite vesinik süsinikdioksiidi kütuseelementides kogumise ja säilitamisega Fossiilsetest Bensiin, diislikütus 86 86 lähteainetest saadud või gaasiõli plastijäätmed 6. Elekter. Energiatarnijate aruandluseks elektrisõidukites ja mootorratastes tarbitava elektri kohta peaksid liikmesriigid arvutama olelusringi jooksul tekkiva heite riiklikud keskmised vaikeväärtused as- jakohaste rahvusvaheliste standardite alusel. Teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada oma tarnijatel kehtestada elektrienergia kasvu- hoonegaaside heite mahukuse väärtused energiaühiku kohta (gCO 2eq/MJ) nende andmete alu- sel, mille liikmesriigid on esitanud järgmise ELi õigusakti põhjal: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/20081; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/20132 või 3) komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/20141. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise riigisisese ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13). Keskkonnaministri 02.10.2017 määrus nr 41 „Täpsustatud nõuded kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnitud kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetodi, kütuse alusstandardi, kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamise ning aruande esitamise kord” Lisa 2 FOSSIILKÜTUSTE ALUSSTANDARDI ARVUTAMINE Arvutusmeetod a) Kütuse alusstandard arvutatakse liidu keskmise fossiilkütuse (bensiin, diislikütus, gaasiõli, veeldatud naftagaas ja surumaagaas) tarbimise alusel, kus: ∑𝑥(𝐺𝐻𝐺𝑖𝑥 ∗ 𝑀𝐽𝑥 ) kütuse alusstandard = ∑𝑥 𝑀𝐽𝑥 , kus x on käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad kütused ja energiakandjad, mis on määratletud allpool esitatud tabelis; KHGix on käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva kütuse x või energia turul müüdud aastane kasvuhoonegaaside heite mahukus, väljendatuna gCO2eq /MJ. Kasutatakse käesoleva määruse I lisa 2. osa punktis 5 esitatud fossiilkütuste väärtusi; MJx on tarnitud kütuse x teatatud mahtude järgi arvutatud koguenergia megadžaulides. b) Tarbimisandmed. Väärtuse arvutamiseks kasutatavad tarbimisandmed on järgmised: Kütus Energiatarbimine Allikas Diislikütus 7 894 969 x 106 Liikmesriikide 2010. aasta Gaasiõli (v.a 240 763 × 10 6 aruanne ÜRO sõidukimootoritele) kliimamuutuste raamkonventsioonile Bensiin 3 844 356 × 106 Veeldatud naftagaas 217 563 × 106 Surumaagaas 51 037 × 106 Kasvuhoonegaaside heite mahukus Kütuse alusstandard 2010. aasta kohta on: 94,1 gCO2eq /MJ